24.03 - tegelt ma ikka ei jõua kirjutada kahjuks kõigest!

Oleme proovidega liikunud lavale. Kõik on võrdlemisi hästi, aga kahjuks on pause nii vähe, et need kuluvad kõik ainult tualetis käimiseks (kui sedagi saab lubada omale). Hommikuti ostan võimalusel supermarketist omale terve päeva toidu kaasa ja täna oli üle mitme päeva esimene kord, kui mul on hetk, et üks postitus teha.

Turvameeting laval, saksa seaduste kohaselt peavad kõik enne lava läbi käima ja allkirjastama paberid, et kui nad sealt maha kukuvad, siis ise teavad.

Või kui nad sellisesse high-tech lavaauku kukuvad..

Mina ja AJ eile õhtul proovis. 

Vaade proovile.

Täna hommikul tegi orkerster ja koor proovi saalis (siiamaani teevad), nii et mul on võimalus natuke oma nootidega tegeleda. 85 minuti jooksul on vaja öelda väga palju 'cuesid' (ehk vihjeid - a la et nüd valgus number see ja see ja nüüd näitleja see valmis panna ja nüüd ta lavale saata või et nüüd suurt puud alla laskma hakata sellel kiirusel jne).

Veel vaadet lavalt. Praegu on terve lava mulle hästi kodune, täpselt on teada, et kus mis ebatasasused on, mis element kuskil käib ja kuidas kuhugi saab. Samamoodi on kõik oksad juba nagu lapsed, panen nad igal õhtul voodisse (nende kindlasse kohta) ja üks oks on ka eriline beebi (Aadama special oks), keda peab eriti hellalt hoidma ja tema eest hoolitsema nagu ma ei tea mis ilmaime eest. Lisaks veel igasugused lavaelemendid, kõik nad on saanud mulle nii lähedaseks :D Isegi need klotsid, millerst poiss maja ehitab või relvakujulised asjad, mida väiksed lapsed käes hoiavad. Või veeklaas, see üks ja ainus.. :D 

Väike näide ka, kus mõngingad asjad hoiul on. Printisin ilusasti silte palju välja.

Marcello ja Virginia.

Selline on minu vaade etenduse ajal.

21.03 - asju on palju lihtsam teha, kui on teada, mida on vaja teha

14:47

JEEE! Ma ütlen teile, et seda etendust on ette valmistada nii palju lihtsam, kui on TEADA, et mida vaja on. Eestis ettevalmistusperioodil pidi olema valmis KÕIGEKS. Ükskõik, mida ettekujutlusvõime võib ette kujutada - seda võis vaja minna, juhtuda või tehtama pidama. Igatahes oli see päris ulme ning praegu tundub konkreetse lavastuse taastamine NIIIIIII tohutult palju kergem. Isegi, kui inimesed on erinevad, isegi, kui koht on teine, isegi, kui probleeme on palju - vähemalt sa TEAD, mida teha. Oeh, tõesti heldimus tuleb peale.

Võib-olla on asi ka selles, et täna jõin oma esimese espresso siin Saksamaal, kohvikus sain kohe soodukat ja tuju läks heaks. Proovid käivad endiselt proovisaalis, aga homme juba päris laval! Ja pidevalt on vaja proovide ettevalmistuseks jälle huvitavaid asju teha-luua, aga see kõik on nii tore! Ma tõesti olen täna kuidagi heas tujus ja töises meeleolus, teinud siin erinevaid exceleid ja märgistanud oma partituure. Lisaks! Ma kartsin, et Eestist tulid ainult ühepoolsed partituurid (st peab väga palju lehti keerama etenduse ajal -> väga halb!!!), aga leidsin kasti põhjast kahepoolseid partituure ka, mis teeb mu elu palju lihtsamaks, ei peagi kohalikku trükikoda otsima (kuigi juba leidsin selle).

Eilne proov saksa lastega. Nad on nii nunnud! Ja seal seltskonnas on üks noor poiss, kellest 100% saab tulevikus stage manager - aitas mul põrandal märke teipida, mõõdulindiga mõõta quarter-marke ja tegi mu joonsitesse omalt poolt lisandeid :D 

WC-selfi tõestamaks, et ma olen siin!

Täitsa blackbox valmis põhimõtteliselt!

Meie production office õhtul, kui kõik läbi on ja õues juba pime on.

Tänahommikune proov saksa puudega.

Saksa puudele etenduse näitamine.

TAMTAMTAMDAAA! Väike maja, puu ja oda! 

Igatahes! Ma korjan nüüd natuke propse kokku, viin proovisaali ja algab proov pisikestega! Neist on mu tõelised lemmikud saanud, sest nad suhtlevad minuga ainult kehakeeles, aga nad on nii siirad ja nunnukad ja nii konsentreerunud ja samas tunnetavad muusikat nii hästi ja.. ja.. Oeh! Kohe süda läheb härdaks.

Muideks! Tänases proovis läks ühel puu-osatäitjal ka süda härdaks ja pisarad hakkasid voolama sellest suurest pühendumisest.. Vot selline tiim! Lihtsalt au ja eesõigus on teha tööd nii andekate inimestega koos!

Ja muideks kaks! Täna jõuavad siia mõned eestlased veel! Produktsiooni poole pealt, lisaks jõuab dirigent Kaljuste ning mõned kostüümi-inimesed. Nii et ma ei saa enam koridori peal eesti keeles telefoniga rääkides tähtsat nägu teha ja kõik arvavad, et ma räägin töö-asju, aga tegelikult arutan sellest, et missugune Eestis ilm on või kui halba und ma öösel ikka nägin (nägin, et mu auto pidur ei töötanud enam ja see tuli välja Susi hotelli juures Tallinnas , foori taga, kui pidin tõusul seisma jääma, aga pidurile vajutades hakkas auto tagasi vajuma.. VÕEH).

20.03 - Saksa puu-koor ja tehnilised errorid

12:55 

Eile algas prooviperiood, aga kuna räägiti ainult põhiprintsiipidest seoses laval olemisega, siis mina veel proovides ei osalenud. Täna hommik algas sellega, et tulin Konzerthaussi natuke enne 08:30 ja alutasin proovisaali märgistamisega. Oma hea värvilise teibiga tegin sinna kujuteldava lava, akside vahed ja sisenemisteed, catwalki alguse ja kõik muu. Nii et näitlejad saaksid proovis aru, mida ja kus nad teevad.

Täna hommikune katsetamine suures saalis, kontserdisaalist on täitsa juba saamas blackbox.

Ja see ongi blackbox!

Minu töölaud proovides, taga istub peategelane Aadam, mina loen nooti ja vaatan näitlejaid ja ütlen neile, et millal nad peavad lavale ilmuma, kui kiiresti liikuma ja kuhu välja jõudma. Mida liigutama ja kuidas olema - selle jaoks on lavastaja assistent, kes juhendab neid dramaturgilises võtmes.

See oli varahommikune valguse ülespanek.

Suur puu valmimas.

Pilt eilsest, ma ei tea, miks nad vales järjekorras on.

Esimene proov saksa puudega koos okstega.

Siinsed puud on kuidagi rohkem konsentreeritud kui eesti omad.. 

Praegu on meil veel täna ja homme sellised päevad, kus suures saalis ehitatakse lava (täna peaks suur puu kinnitatama juba lakke) ning proovid toimuvad proovisaalis. Proovid toimuvad puudega, meespeaosalisega ning lastega. Tavaliselt algavad proovid kell 9 või 10 hommikul ning lõppevad 10 paiku õhtul. Saksapäraselt on iga proovi vahel paus (!) ning keset päeva ka tunniajane lõuna. 

Ma tegelen praegu näiteks ka Konzerthausi helimeeskonnaga suhtlemisega, et meie prooviperiood saalis ilma orkestri ja koorita läheks sujuvalt. Olukord on praegu stabiilne, aga kõik keerukukas hakkab pihta alles siis, kui selgub, et kui kaugel meil asjad päris lavaga on - mis seisus on valgus ja kui palju muudatusi seal peab tegema, missugused tehnilised lahendused vajavad muutmist ja mis töötab, mis mitte. 

19.03 - siinse kodu tutvustus ja töö algus

10:22

Nonii, ettevalmistused on täies jõus. Eile õhtul jõudsin ikkagi lõpuks VÄGA õnnelikult hotelli. Frankfurt-Berliin lend lükati küll ka edasi, aga nii natukene, et Berliini jõudes oli MU KOHVER KOHAL ja nimesildiga autojuht ootamas. Sõidutas mind uhkes Mercedes-bussis hotelli ja enne kui ma veel hotelli jõudsin, küsis tehniline boss itaaliast, et kas ma tahaks nendega õhtustama minna. Ega ma väga ei viitsinud, aga samas kõht oli tühi ja üksinda pühapäeva õhtul Berliini peale ka ei tahtnud minna. Niisiis käisin kiirel õhtusöögil, tahtsin tervislikku salatit, aga sain mingi koorekastmega üle kallatud kapsa, aga noh, mis seal ikka. Nüüd aga väike tutvustus hotellist:

Elan üheksandal korrusel, mis peaks suht VIP olema, sest kokku ongi 10 korrust. Liftiga sõitmiseks on vaja oma kaarti liftis kogu aeg läbi lasta, et ikka lift sõidaks. 

Minu toa töölaud, pakkisin asjad enamvähem lahti ja vaatasin, et ikka väga toredasti on kõik - pakkisin kaasa riietest 5 musta pluusi, kahed mustad püksid ja ühe pintsaku lisaks kampsunile, mis mul seljas on. Ja noh, aluspesu-sokke. Ja see on kõik, väga tore minimalistlik kohvri sisu. 

Muideks, momendil lõugab üks itaallasest assistent siin kõva häälega mu kõrval telefoni ja sõimab kedagi seoses sellega, te nende pagas kaduma on läinud. Ma ei taha veel kõigile reeta, et ma aru saan, mida nad räägivad.. Hihiii.

See on hotelli voodi. Muidu on tore, aga internetti hotellis on nii vähe, et ma lihtsalt ei jaksa oodata, et pildid üles laeks. Seetõttu ma tõenäoliselt hotellist postitada ei saagi. Eks näis. 

Vannituba on ok, kõige parem asi on vann, väga tore suur peeglilaud, kuhu kõik mu suur mahukas hügieenitarvete kogu ära mahub. Mida rohkem-pingelisem on töö, seda mõnusam on, kui kõik igapäevatoimingud saavad vähemalt muretult tehtud.

See on toa vaade kaugemalt. Päris normaalselt on ruumi. 

Ei puudu ka väga oluline asi!

Hommikusöök täna oli väga väga külluslik! Kõik alates peekonist ja munapudrust kuni juustuvaliku ja müslideni on esindatud. Tõesti, söö hommikuks kas ananassi või magusaid muffineid, mis iganes pähe tuleb. Teevalik oli ka väga märkimisväärne ja kohvi ma ei maitsnud. Ainuke asi on see, et seal näevad KÕIK välja otsekui oleks nad just Armani reklaamist välja astunud. Nii et.. Pean kuidagi normaalseks hakkama hommikul ka.

Nii, aga nüüd Konzerthausi juurde. Täna tulin kella üheksaks siia koos kahe produktsiooniassistendi ja peaosalise Aadamaga. Kõik välismaalased on toredasti samas hotellis ja see asub umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Tunne on, et me oleme väga kesklinnas, aga ma pole eriti veel aru saanud, sest pole vaja ka. On väike tõenäosus, et jõuan Lushi poodi, midatee peal nägin, et osta üksvannipall endale hotelli vanni kasutamiseks.. Aga kes teab. Igatahes, siin Konzerthausis on kõik tore, väga palju abivalmis inimesi, räägitakse saksa, itaalia ja inglise keelt. Kõik on väga professionaalne, kui ütlesin, et ma ei taha istuda cue-boxis (mis võib olla ka üsna võimatu, sest see ei asu reaalselt saalis) siis juba hakati organiseerima muud varianti. 

Osa lühtreid on juba ära kaetud ja praegu käib töö, et see uhke saal natuke rohkem blackboxi moodi välja näeks.

Seal peaks siis olema koht, kus mina ka istuma hakkan. Eks näis..

Kui üldse etendus ei meeldi, võib ka lakke vahtida, sest seal on omajagu, mida vaadata.

Kuhu tuleb meie etenduse catwalk? Reani number 12..

Koridoris näitavad telekad ka meie reklaami. Linna peal on palju plakateid. Täitsa päris tunne on.

Ma üritasin saada sinna, kus ma istuma hakkan, aga mingid uksed olid lukus ja väga palju lähemale ma ei saanudki. Reaalsus on aga see, et proovide jaoks tõenäoliselt lähen ma istuma alla publiku sekka lavastaja juurde, et kõiki muudatusi kirja panna.

Uhke saal!

See näiteks on meie puude backstage. Päris lahe ju!

Praegu ma tegelen siin pisiasjadega nagu vaatan, et kõik rekka pealt tulev saaks õigesse kohta, mis mind puudutab. Kokku on praegu maja ees 4 rekkat ning õnneks enamusega ma ei pea tegelema :D Lisaks aitan peaosalisel oma rolli taastada, sest üllatus-üllatus, tal ei ole ei videoid ega muusikat, mille järgi harjutada. Sain siin ühe toreda produktsioonitoa, kus saan natuke läpakas istuda ja internetti kasutada, sest täna veel proovides ma osalema ei pea, kuna lavastaja assistent tutvustab kohalikele puudele Wilsoni printsiipe laval liikumisest (jah, neil on umbes 4-tunnine proov, kus nad ainult seisavad ja astuvad paar sammu), siis on peaosalisega tema partii taastamine ja proovid lastega. Me töötame siin (osaliselt) saksa seaduste järgi, nii et peaks olema aega nii söömiseks kui puhkamiseks, aga eks see selgub üsna pea, mis reaalsus on. Ma lähengi nüüd toimetan ühe mälupulga ühte kohta ja siis otsin ühest suurest hunnikust teatud oksi ja siis.. Vaatame edasi. Pole veel kõigiga siin tutvunud ka, kellega peaks, sain nimekirja näiteks tehnikutest, kelle peaks kurssi viima mõngingate printsiipidega, mis teevad Wilsoni lavastuse erinevaks kui võib-olla mõne teise lavastuse, kus nad töötanud on, seetõttu saab veel kindlasti nalja. Ja mitte vähe. 

18.03 - Kui Frankfurdis on kõva tuul..

update!
postitatud on:
13:05
14:38

13:05

Ma natuke mõtlesin, et kui Astanas keset ühte äärmiselt pingelist produktsiooni sain ma iga päev olematu internetiga blogipostitusi kirjutada, siis miks ei peaks olema see võimalik siin samas toredas Euroopas? Plaan oli täna sõita Berliini. Hommikul tuli sõnum, et Frankfurt-Berliin lend on tühistatud ja nüüd Tallinna lennujaamas öeldi, et ma vähemalt Frankfurti sõidaksin - oleks lootust sealt äkki edasi saada. Aga lootus jääb aina väiksemaks, sest just tuli info, et ka minu lend Frankfurti on edasi lükatud. Esialgu arvatakse, et see lükkub edasi umbakudu kaks tundi. Eks näis.

Mu peas küpses magus plaan, täna kell 20:00 tahaks juba hotellis vannivee jooksma panna, et homme kell 8 Berliini kontserdimajas eriti värske olla, et võtta vastu üks suur rekka, mis Eesti poolt teele pandi. Seal peal on minu jaoks hulgaliselt olulisi asju - Pärdi parituurid, okste oksad, led-barid ja väga palju olulist veel. Hirm on, et Berliini kontserdimaja töötajad, kes seda suurt rekkat tühjaks laadivad, ei pruugi nende väga oluliste okste olulisust aimata.. 

Jah, see suur puu peaks ka suure autoga Eestist kohale jõudma. See ongi täissuuruses suur puu!

Kõikide nende okste sees on üks spetsiifiline "Aadama oks".

Kas Hanna suudab leida kõikide nende okste seast just selle ühe ja õige? Kas iga massistseeni puu saab just õige oksa? Kas äkki mõni leht on vahepeal ära tulnud? 

Igatahes, küsimusi on palju, aga õnneks ei hakka ma sügavamalt muretsema enne kui ma kohale jõudnud olen, sest siin varem suurt midagi teha pole. Pakkisin igaks juhuks oma käsipagasisse ühe lisapaari aluspesu ja võtsin väga algelised-olulised hügieenitarbed endaga, sest suure pagasi kättesaamine on juba järgmine küsimus.. Siin mu kõrval on üks perekond, kes tahab suusatama minna Val Thorensisse läbi Genfi ja neil on veel suuremad logistikamured kui minul, sest mina olen üksinda, aga neid on palju. Üks noor pere koos lapsega tahab Bilbaosse lennata läbi Frankfurdi.. Aga Frankfurdis on kõva tuul ja lennukid ei lenda nii hästi nagu tavaliselt. 

14:38

Ma ei tea, kust mul selline mõte tuli, aga läksin sinna väravasse, kust lend väljuma pidi, tegin natuke kurvemat nägu ja neiud seal olid üllatuslikult vastutulelikud - soovitasid mul tagasi check-in alasse minna ja omale uued piletid sebida. Nii  ma tegingi. Üllatus järgnes üllatusele, sest seal sebitigi mulle uued piletid! Variante oli palju - kahjuks kui ma oleks KOHE halama hakanud, oleksin praeguseks juba Helsingi kaudu Berliini poole teel võib-olla, aga nüüd leiti vähemasti uued piletid Frankfurt-Berliin suunal. Lennuk Frankfurdist hakkas siiapoole tulema ja läheb ka ilusasti tagasi sinna, kui lumetorm seal vahepeal suuremaks ei lähe. Mu pagas lubati ka otse Berliini saata. Ja mis kõige toredam - Berliini konzerthaus helistas ka ja uuris, et kuidas nad aidata saavad, saadavad mulle autojuhi sinna järgi, kuhu vaja :D LISAKS ei suuda ma ära imestada oma julgust seoses sellega, et ma reaalselt läksin sinna väravasse ka ksüima, et kas ma ei võiks saada tasuta süüa ja juua,et ma siin Tallinnas niiviisi passima pean. Ja kujutate pilti - nagu niuhti anti mulle sooja söögi ja refreshmendi jagu vouchereid! Niisiis nautisin sushit ja praegu joon ühte Lenduri õlut, sest muud liiga palju targemat teha pole. Kõik e-mailid olen ära kirjutanud ja kõik olulised veebilehed läbi lugenud ja kuna mu bloggeri keskkond on kuidagi nii aeglane, siis ei viitsi ma enam edasi kirjtuada ka. 

25.11 shop 'til you drop

Elasid kord kolm õde - ilus, aga ullike; tark, aga tõre ning tubli, aga tobe. Need kolm õde läksid ühel kaunil hommikul Aarhusi, et pisut aega veeta.

Jõudsid nad õnnelikult parkimismajja, õnneks ei olnud säärane asjade käik autojuhi jaoks sugugi mitte esmakordne, seetõttu on võimalik mälestusepildilt ka näha, et parkimine on sooritatud rohkem kui eeskujulikult.

Kuna parkimismaja oli suur, lai ja kõle (ning autodest tühi - üks põhjustest, miks kolm õde justnimelt nõnda vara kohale tahtsid jõuda), pidi enda aju-abiks ka ühe meenutuse tegema, et pärast autot parem leida oleks. Kui te küsite, kas see ka otstarbekaks osutus - osutus küll.

Kui kolm õde olid kaubanduskeskusesse sisse astunud, ilmes, et üsna võimatu on alustada ostlemistuuri, kui vereringet erutamas puudub kofeiin. 

Nagu ülalolevalt pilt-jäädvustuselt näha võite, erutas esimene tilk kohvi neiusid juba piisavalt, et nägugi naerule saada. Eriti ka ühel muidu pisut tõredamal tüübil.

Aga et tüübid teile võimalikult selgeks saaksid, ilmestab see pilt targa, aga tõreda õe olekut poes.

Ja mida teevad kaks ülejäänud? Ilus ja tubli on ullikesed ja tobedad.

Noorimal kolmest oli tänane tõeline õnnepäev, tema riidekapp ning jalanõuriiul täienes ihaldatud hea-paremaga. 

KUID! Pidage ometi! Ei ole see elu nii ilmalik, ei ole siin ilmas ainult poodlemine. Niisiis võtsid kaks äärmist õde ette jalutuskäigu, et end turgutada ja vaimu virgutada.

OO! Mis see võib olla? Kas tõesti Hanna auto? Kuldses kuues?

Palusime autole õnnistust ning astusime edasi.

Kui kellelgi peaks olema Ruthi-puudus, siis siinne postitus leevendab seda kindlasti piisavalt. Printige paar pühat pilti panemaks pedjestaalile!

Halleluuja!

Aarhus on nagu Tartu, nii et meile Ruthiga sobis see linn üliväga.

Olles siiski väsinud sellest kaubanduskeskuse kärast, otsustasime tasakaalustada oma olemist kirikute külastamisega.

Ruth ja kaks tähtsat onu.

Ruth ja tähtis kirik.

Veel Ruthi. Et teil oleks valida, mida endale välja printida.

Valikuid on.

Kui soovite portree-asendis pilti.

Midagi pisut lõbustamaks oma argipäeva.

Või midagi pühamat pühapäevaks.

Kiriku ees aga said õed aru, et oleks vaja jäädvustada ka üheskoos mõned kaadrid. 

WOW tõesti!

Õed pühaduses.

Ja armastuses.

Peale kirikutuuri otsiti üles ka oma tark õde ning suunduti mahlakohvikusse pisukest kehakinnitust hankima.

Harjutasime järgnevaks fotosessiooniks:

Tubli, ilus ja tark.

Tobe, ullike ja tõre.

Kunagi hiljem (palju hiljem) on võimalik meie reisist näha ka eksklusiivseid kaadreid, mida oleme siin jäädvustanud.

Leidsime ka tualeti, mis iseloomustab meie tänast päeva õite hästi.

Ja kui need kolm õde veel shopingukottide raskuse all kokku vajunud pole, sorteerivad nad oma jõulu-sisseoste siiamaani ühes Taani piiblikooli toas. Või suunduvad õhust sööma. Või naeravad nii, et kõht kõver ja pisarad jooksevad.

THE END