Nonii, olen saanud nüüd viis päeva koos itaallasega maailma avastada ning mis ma oskan öelda:
1) KOHV. Kui kuskil Itaaliast väljas leidub head kohvi, siis itaallane on valmis seda ostma mitu-mitu tassi, lihtsalt seepärast, sest lõpuks ta leidis hea kohvi. Üldiselt muidugi on kõik espressod absoluutselt allapoole igasugust arvestust, olgu tegu kuitahes peene kohvikuga. Veetsime ühel hommikul Brüsselis ühes nurgapealses kohvikus väga kaua aega, sest lihtsalt oli vaja kõik kohvivajadus järgi juua, mis eelnevatel päevadel joomata oli jäänud. Ja oli tõesti hea tegelikult.
2) PANE. Ehk leib itaalia keeles. Itaallaste seedimissüsteem on nii ehitatud, et see ei võimalda toitu süüa, kui kõrval ei ole leiba (või saia). Sööd salatit? Sul on VAJA saia. Sööd friteeritud kala? Leib on elutähtis. Ma ei saa aru, kuidas veel toidule ruumi kõhtu üldse veel jääb, aga leib (või sai) käib toidu alla ja peale.
3) TEISED ITAALLASED. Ma ei tea, võibolla ma lihtsalt olen liiga palju Itaalias käinud ja arvasin, et kõik itaallased on Itaalias, aga tegelikult on neid igal pool. Nii palju. Ja kui nad tunnevad kuskil ära kaasmaalase, siis tihtipeale jätkub juttu kauemaks. Kui nad just muuseumis väga lärmakad ei ole ja kõva häälega telefonis oma sõbraga ei räägi - siis on itaallastel teiste itaallaste pärast piinlik, vähemalt mõnikord.
4) APERATIVO. See, et me ei ole itaalias, ei tähenda ühestki otsast, et aperativo enam kohustuslik osa päevast ei ole. Ehk siis päeva söögikorra on üldjuhul hommikusöök, lõuna, aaapppeeeeraaaattiiivoooo (kõige tähtsam neist) ja siis veel õhtusöök. Esimestel päevadel ma sõin hommikusöögiks paar ampsu ja paar ampsu aperativol, sest ma ei suutnud endasse rohkem toitu mahutada, aga eile sõin hommikusööki, kiire väikse lõuna, aperatiiivooo ja lisaks teise aperativo ja õhtusöögi ka takkapihta :D Muidugi kõik portsjonid on palju väiksemad kui Eestis normaalne söögikogus on, lihtsalt süüa tuleb tihedamini.
5) FÖÖN. No sellest olen ma juba rääkinud siin. Ma ei saa aru, mis värk sellega on, et juuksed ei tohi isegi natu-natukene niisked olla, et välja minna. Ehk siis ma valisin hoolikalt kõik ööbimiskohad selle järgi, et oleks kindlasti olemas föön ja need föönid leidsid väga palju kasutust.
Aga üldiselt on täitsa lebo, eriti tore on see, et kuna Joseph räägib prantsuse keelt, siis terve reisi on olnud nii sigri-migri suhtlus igas keeles. Normaalne on see, et jutt algab itaalia keeles, siis läheb üle inglise keelele ja siis vahepeal on mingid väljendid prantsuse keeles. Ja no minu suurim isiklik õnnestumine on see, et ma suutsin Josephile selgeks õpetada lause "Tere, mina olen Joseph, kosmoseteadlane" täiesti eesti keeles. No ta tegelikult ei ole kosmoseteadlane, aga oleks ju igav muud moodi.
No comments:
Post a Comment