Läksime hommikul Anniga bussipeatusesse 15 minutit enne kui buss pidi tulema. Olime internetist ajad järgi vaadanud ning leidsime ideaalse bussi, et alla Verresesse sõita. Bussipeatusesse jõudes vaatasime IGAKS juhuks ka aegu bussipeatuses. Need olid absoluutselt teised ajad kui internetis. Samas internetist leitud ajad on alati varem tõele vastanud (nii eelnevatel reisidel kui ka kolmapäeval siia tulles) siis me väga ei muretsenud, aga igaks juhuks helistasime Josephile ja küsisime, et kas on ikka kõik ok. Ta ütles, et on okei, kell 8.20 hakkab buss St Jaquesist tulema ja peaks olema 8.30 hiljemalt Champolucis. Ehk siis tegelikult 8.25 on õige aeg, mis kell buss pidi minema..
Kell on 8.30. Normaalne, et bussi ei tule, pole üldse mingit paanikat.
Kell on 8.35. Endiselt okei, aga pisut kahtlane.
Kell on 8.45. No helistasime Josephile uuesti, et ei tea, mis teha, natuke kahtlane.
Kell on 8.50. Joseph helistab tagasi ja ütleb, et jep, üleöö muudeti vist bussiaegu aga ta ka ei tea, aga ta tuleb meile järgi bussipeatusesse ja viib Verresesse.
Kell on 9.05. Saabub Joseph ja viib meid Verresesse ja bussi ei tulegi.
No vot :D Aga isegi kulm ei kerkinud selle peale. Verreses läksime poodi ja kohvikusse.
Mille järgi valida mägedes kohvikut/baari/restorani?
KÕIGE olulisem asi on WC. Saate te aru, isegi kõige uhkema hotelli WCs võib oodata sind ees AUK. Lihtsalt auk põrandas. Seepärast oleme kõik heade WCdega lokaalid väga hoolikalt meelde jätnud. Verreses teame me ainult ühte normaalse WCdega kohta :D Aga no sellest piisab õnneks.
Reis tagais oli väga väsitav, sest me ikkagi ei olnud piisavalt maganud, aga Verresest võttis meid peale sama bussijuht, kes meid Milanost sinna tulles tõi, ta mäletas meid ja oli väga lõbus. Ma ei raatsinud magama jääda bussis mägede vahel, kuigi uni oli väga hull, ma lihtsalt pingutasin niikaua üleval olla, kuni mägede vahelt välja sõitsime, et nautida veel viimaseid hetki mägede vahel… enne järgmist nädalat! Täna oli lahkumine väga lihtne, sest nädala aja pärast tuleme juba tagasi. Ja see on absoluutselt 101% vajalik, sest no niiiii tore oli.
Milanos seiklemine läks valutult, metroojaamad on meil juba absoluutselt peas ja peatuste ja liinide vahetamine läheb sujuvamalt kui ühistranspordiga Õismäele sõit. Bergamo lennujaama minnes oli küll tüütu ummik, aga meil oli vene keelt kõnelev bussijuht, nii et oli ikkagi tore.
Naljakas asi kogu meie reisi jooksul on see, et meie käest ei küsitud KORDAGI ID-kaarti. Me oleksime need võinud vabalt koju jätta. Mitte üheski lennujaamas või kontrollpunktis või mitte kuskil. Ja meil oli kokku 4 lennujaamakülastust (Riia lennujaam, Malpensa lennujaam, Bergamo lennujaam ja Tallinna lennujaam).
No comments:
Post a Comment