22.11 - Mariageris kolme õega

Täna on jõudnud kätte see päev, kus üle mitme mitme kuu on kolm Parmani õde taas koos.

Hommikul lennukis. Kuna Elisabeth ei ole nii suur pildistaja kui mina, siis peab ikka selfiesid ka tegema. 

Vahepeatus Riias. Õnneks ei olnud ootamine pikk ja maandusime B7 väravas ja järgmine led läks B6 väravast.

Elisabeth ja väike lennuk.

Täna tehti kõvasti jäätõrjet. Mida rohkem ma lendan ja omale lennundusest sõpru saan, seda rohkem mõtlen, et ühel päeval ikkagi peaks ka lennujaama tööle minema. Lennud möödusid üsna valutult, õnneks olen ma nii harjunud, et saan vabalt juba enne õhkutõusmist sõba silmale lasta ja ärkan alati pisut enne maandumist. Billundis maandumine oli vist üldse kõige karmim maandumine, mida ma oma lennusõidukarjääri jooksul olen pidanud kogema, aga polnud midagi hullu. Lihtsalt VÄGA suure põntsuga põntsatas maha. 

Noniiiiii... Ja see on meie rendiauto :D Valge mercedes, mis kiirteel väga kärmelt lippab. Väga imelikult väike esiklaas on ja see auto on ise ka selline.. sportlik. Aga üsna imelik on ikkagi esialgu täiesti teistusguse autoga sõita. 

Kuna me Tallinna lennujaamas hommikul omale vaevaga väikse võileiva sisse surusime, siis oli Taani jõudes nälg suur. No mida muud ikka, kui klassikaline McDonalds. Elisabeth uhkustamas oma väga kauni topsikesega.

Ühtlasi avastasime sellise asja auto rendilepingust :D

Kohale jõudes esimese asjana kallasime Ruthi kõiksuguste asjade-kingitustega üle. Põhimõtteliselt tõime talle 30kg asju :D Ma ei teagi, kuidas siit tagasi minnes meil üldse midagi kohvrisse panna on.

Ruth tegi meile lühikese kooliekskursiooni. Mina natuke eelmisest korrast mäletasin, aga Elisabethi jaoks oli kõik uus.

Ruth ja Elisabeth poosetamas.

Peale seda tutvusime veel umbes 20 inimesega, kelle nimed muidugi ükski eriti meelde ei jäänud. Siis oli legendaarne õhtusöök. No kes siin Taanis käinud on, teavad, et.. Mariageris söögiga nalja ei tehta. Enamus õpilased, kes on pärit Ida-Euroopast, võtavad ikka hulga kaalus juurde. Sööki on palju, see kõik on nii hea ja värske ja kvaliteetne. Uskumatu. Ja muidugi me sõime ka palju. 

Peale õhtusööki oli meil tore väike jalutuskäik Mariageris, aga kuna õues oli tätisa pime, siis me ei teinud pilte. Siin on umbes 10 kraadi soojem kui Eestis, aga üsna tuuline. Ja no muidugi Parmani-õdede naer kajas siin nii üle söökla, linna kui fjordi, sest nalja saab ikka väga palju ja pläkutame nagu tõsised teismelised, sest kõik uudised ja põnevad jutud peab ju ära jagama.

Otsustasime Elisabethiga, et homme lähme leadership-suuna tundidesse, sest need on inglise keeles. Pealelõunal on meil vaba aeg, sest Ruthike läheb tööle ja peale seda on tal ka väga palju tihedalt asju kavas. Õnneks on nii mul kui Elisabethil siin üsna palju materjali kaasas, et enda aega veeta. Reedel hommikul lähme jälle kooli ja pealelõunal tõenäoliselt siin ühte lähedalasuvasse linna Hobrosse. Laupäeval on Ruthil vaba, siin koolis on aga international student reunion weekend, nii et maja peaks väga väga täis olema, võib-olla võtame meie toreda auto ja põrutame kuhugi. Ja no pühapäeval hakkamegi tagasi juba tulema. Mina sain hakkama ka interneti ühendamisega oma kõikidesse masinatesse, aga Elisabeth veel ei saanud.. #macbookpro #iOS 

Me nüüd sööme siin toas melonit, arutame, et kui palju ja mis pilte keegi instagrammi üles paneb, võtame läbi kõikide oma tuttavate käekäiku ja itsitame niisama. Klassikaline.