Tänane hommikusöök. Täna hommikul olin mina targem ja ei võtnud söömiseks kõike, mis taldrikule mahtus, sest ma teadsin, et varem või hiljem tuleb jälle väga palju süüa.
Siin kohviga pole probleeme. Saab. Igat sorti. Kogu aeg.
Hommikune wake-up, tutvusime ühe Leedu poisiga, kellega saab Ruth siin pisut oma vene keelt praktiseerida.
Täna hommikul oli ülistusosa ja muusika, tegelikult oli bändis veel ka trompet (!), mida mängis Joanna, kes on ka Eestist ja kes praegu kõiki Parmani tütardega tuba jagab.
Peale wake-up'i läksime meie Elisabethiga eeskujulikult ikkagi koolitundidesse, leadership suuna omasse. Ütleme nii, et me mõlemad ikkagi tunneme, et see kool on veits titekas meile. Mitte, et siin kogu sisu ja asi oleks kuidagi lapsik, aga õpilased on peamiselt ikkagi natukene... Nooremad hingelt.
Tehti ettekandeid erinevatel teemadel, mida õpilased olid eile uurinud. Kõige popin teema oli muidugi see, et kuidas olla vallaline ja kuidas see ikkagi okei on tegelikult.. või siis pole. Kahjuks väga palju uusi mõtteid nende presentatsioonide juures mul ei tulnud, aga vähemalt oli huvitav vaadata, et kuidas siinsed teise aasta õpilased mõtlevad.
Peale seda aga hakkas Leif rääkima abielueelsest nõustamisest ja see oli juba põnevam. Ta andis ka tunni alguses kõigile post-it'id, et oma küsimused abielu kohta kirja panna. Päris palju praktilisi nõuandeid ja Leif ise oskas ka hästi rääkida.
Pausi ajal õpetas Elisabeth mulle Ligrettot ja nagu näha, siis Ligretto on väga väike osa kollektsioonist, millega saavad õpilased siin vabal ajal aega veeta.
Minu esinduslik koolilaud, koos rohelise teega. Ainult väga piinlik, et mu arvuti ekraan nii jube on. Mu arvuti ekraani puhastaja on millegipärast mul autos, just meenus.. Hmmmm..
Mingi hetk kutsus Leif tundi ka oma abikaasa, kellega nad siis õpilaste esitatud küsimustele vastasid.
Peale loengu lõppu tuli Ruth korraks ka meile külla ja oli tore.
Lõunasöögisaal natuke kaugemalt. Täna sõime suppi, aga see oli ka ülekülluslik supp.
Peale lõunat oli Life&Info, kus räägiti pisut koolisiseseid asju, siis jagasid kaks noort õpilast oma elulugusid (väga kreisi maailm on ikka, tunduvad pealt nagu tavalised noored, aga asjad, millest nad on läbi läinud, on ikka ettearvamatud) ja siis rääkis kooli direktor veel sellest, et kuidas Piiblikool on väga hea koht leidmaks tulevast abikaasat, aga et missugused põhiprintsiibid siiski selle leidmisprotsessiga kaasas käivad. Ruth seletas, et kuna nüüd enamus õpilased on juba üksteisega tuttavad, siis praegu on just periood, kus kõik hakkavad "üksteist leidma" ja on ikkagi aeg-ajalt vaja meelde tuletada, et kuidas asjad käivad. No päris naljakas oli seda kuulata meil kõrvalt, aga ju siis on vaja rääkida nii.
Nüüd on meil väike paus ja varsti lähme juba külla siin Mariageris elavatele eestlastele! Või noh, eestlasele, kellel on Taani-Eesti pere.
No comments:
Post a Comment