Eilne ideaalne päev läks edasi väga toredasti, peale pisikest pesu ja kosumist läksime ühte Champolucci “käsitööõlle baari” ehk siis kohta, kus õllevalik on natuke suurem kui keskmises kohas, aga lähemalt uurides selgub, et enamus joogivalik on ikkagi otsa saanud või ära kadunud. See-eest on koht tuntud ka küla parimate burgerite poolest. Tutvusime seal ühe väga huvitava noormehe Mickyga, kes on elanud Uus-Meremaast kuni Poolani erinevates riikides. Rääkisime elust ja olust ja maailmast päris pikalt, nii pikalt kuni tundus, et burgerikoht tahetakse kinni panna. Naljakas on see, et paljud mitte kohalikud hooajatöölised on täiesti kindlad, et me oleme siit pärit või oleme siin kaua elanud ja see versioon pakutakse välja juba peale paari lauset. Tore.
Käisime eile ka ühes hotelli köögis vaatamas, kuidas seal läheb ning lõpuks lõpetasime enda kodubaaris Golosones. Väga äge oli see, et LÕPUKS ma tutvusin “Payoula”mehega, kellest ma varem ka rääkisin. Payoula mees oskab itaalia, prantsuse ja hispaania keelt ning kohalikku dialekti. Ja inglise keelt mitte sõnagi. Aga me rääkisime pikad jutud maha pudikeeles, väga tore oli.
Mingi hetk aga läks eilne õhtu väga kurvaks - nimelt umbes kella ühe paiku tuli Joseph sinna meie juurde baari ja palus mul korraks välja tulla, et mingi tõsine jutt on. Ja jutt oli väga tõsine - tema halli kassiga oli juhtunud suur õnnetus. Ma pikemalt siin ei hakka kirjutama, sest muidu ma jälle nutan pool päeva, aga igatahes kulmineerus õhtu loomaarsti visiidiga ning umbes pool kolm öösel pargis kiisu matustega. See oli väga-väga kurb minu jaoks ja ma nutsin teist korda oma elus Champolucis (esimest korda nutsin eelmine nädal aga siis puhtast ilust kiskus pisara silma), seekord oli lihtsalt nii jube kurb, ma ei saa aru, kuidas sellised asjad juhtuvad. Öösel mul ka und ei tulnud enne kui kell üheksa hommikul ja nii olen ma täpselt tunni maganud.
Mõtlesime täna minna kas rongiga üles või kondlitega üles, kuid kuna meie jalad on täiesti surnud, siis otsustasime, et täna teeme rahuliku päeva, teeme kodus süüa ning lähme ainult lühikesele matkale. Hommikul käisin kohalikus raamatupoes ja ostsin kaks kohalikku korralikku kaarti ka, et enam ei peaks ära eksima. Jällegi suutsin seda kõike teha itaalia keeles :D Sain allahindlust ka! Ostsin mingi Monte Rosa ajakirja ka, millest kahjuks eriti aru ei saa ja siinsest piirkonnas räägib see ikkagi vähe.
Selgus, et internetti me ikkagi siia korterisse ei saa, nimelt terves Champolucis on internetiikaldus ning tehnik tuleb alles kunagi tulevikus. Meie aknalaua peal kõõludes võib natukene internetti leida (nii ma ka neid postitusi teen - kirjutan valmis ja paigutan arvuti eriti ebamugavalt väga kaugele rõdu ääre peale asju üles laadima..). Aga võib-olla ongi parem, mõnus ajupuhkus. Täna ainult hommikust saati on Eestist igasuguseid kõnesid tulnud, aga nüüdseks on kõnelaviin vaibunud ja jälle tore rahulik olla.
No comments:
Post a Comment