27.06

Täna oli see pidulik päev, kus ületasime 3000m piiri mägedes. Ja Alland (või no me kõik ikkagi) kõndis lumeni, mis oli tema elu unistus. Ja me kõndisime läbi kitsekarja. Ja üldse oli väga uhke päev igatepidi!

Käisime täna ikka rohkem, kui eile. Seda uneanalüüsi ei tasu uskuda, ma ikka usun, et magasin rohkem.

Meie hommikune idüll korteris, tavaline hommikusöök siin mägedes on paki- või purgisupp. Saab kiiresti valmis, on soe ja täidab kõhtu.

Tänane ilm oli võrreldes eilse ilmaga palju jahedam, pilvisem ja mitmekesisem.

Siin pildil veel ei näe minu ja Airini erinevaid mõtteid seoses rongiga ülessõitmisega. Siin rong veel seisab, aga varsti hakkas liikuma - vaadake ülejärgmist pilti :) 

Rong tuli vastu.

Ja järgmine pilt iseloomustamaks ülessõitu. Ma olen selle rongiga vast oma 50 korda sõitnud, Airin aga esimest korda. 

Saime rongiga üles ja hakkasime aga kõndima.

See näeb välja natuke totakas, sest tegelikult oligi totakas, üritasin mäest alla ukerdada kuidagi.

Meie teine paus matkal.

Eesmärk on Refuge Mezzalama :) Selleks ajaks, kui silti pildistati, olime umbes 1,5h (või 2?) juba teel olnud.

Lago Blu

Lago Blu panoraam

Matkajad

Ilus panoraam

Väike paus, võib-olla kõrgust oli ca 2500m.

Pole hästi näha, aga seal olid KITSED! Kari kitsi!

NÄETE?

Kas te nüüd näete?

Aga nüüd? Me jalutasime neist läbi!

Täna oli väga palju pilve sees kõndimist.

Väga palju pilve sees olemist.

Ja noh, peale suurt suurt ja väsitavat matka jõudsimegi Mezzalamasse. Uskumatu, aga tõsi.

Ööseks me ei jäänud, aga sinna mahub vajadusel kuni 36 inimest ööbima.

Poosetamine uhkelt.

Ja tants uhkelt.

Asi on selles, et kui nii kõrgele ronida, siis peab kuidagi alla ka saama..

Ma tõenäoliselt selgitan midagi väga väga olulist, sest ega ma tavaliselt nii palju ei žestikuleeri, ega ma mingi itaallane pole.

LUMI!

Ja paluks tähele panna kitsekest üleval mäeharjal.

Väga eepiline.

Oih... Sillake on terve, aga jõgi otsustas, et muudab oma voolamise trajektoori. 

Ütleme nii, et kuna sillast me üle ei saanud, pidime improviseerima ja see päädis sellega, et Alland ukerdas end kuidagi mitmest järsust kohast alla ja mina ja Airin läksime üles tagasi ja tegime ühele mäele tiiru peale, et alla saada.

OEH. Avastasin just, et pildid on vales järjekorras. Siit tulevad pildid uuesti hommikust saati, aga minu tehtud. Ülemised kõik on Allandi telefoniga tehtud.

Mmm.. nämma. 

Airin jalutab.

See on klassikaline karjakoer, kellest sai mu suur sõber. Mägedes ma koeri ei karda, sest nad on siin kõik nii tublid, sõnakuulelikud ja nunsad.

Alland high-end fashion müts.

Tõestus, et Airin on tegelt rõõmus ka.

Päris tore on niiviisi taevas matkata.

Kui mina Mezzalamasse jõudsin, oli see pilve sees. Alland jõudis umbes 10-15 minutit hiljem.

Sellised tarkusesõnad teile ka.

Peaks nüüd vist mainima, et tegelt olen EKA foto lõpetanud? :D See ei ole nali, aga päriselu on hoopis midagi muud, teen ainult oma iPhonega pilti elus ja avastasin just, et üks Google Photo tööriist teeb fotod eepiliseks, nii et palun väga. EKAs õppisin pildistama ka, aga vaadake näiteks kui soravalt mu jutt veel jookseb.. Seda anti ka ülikoolis natuke tasuta lisaks kaasa.

See oli see jõgi, mis otsustas silla alt ja silla kõrvalt ka voolama hakata. Tõenäoliselt juhtus see alles eile, nii et olime ühed esimesed, kes tünga said. Alland siin mõtiskleb, et kas saaks äkki kuidagi üle oja. See võib tunduda väike ja armas ojake, aga ta on teadmata sügav ja kivid on väga libedad. Ohtlik.

Ummik mäel, põhjustajaks lehmad, kes enne ööd järgmisele karjamaale maiustama asuvad.

Õhtu lõpetasime Churenis, siinse küla parimas pizzakohas. Mina olen viimased 20 korda siin pizzat söömas käies söönud justnimelt seda Rucola pizzat, mis on pizzapõhi, tomatikaste, natuke juustu ja palju rukkolat. Ja nii hea on! 

Homseks lubab meile ainult vihma ja äikest, nii et ma ei tea, kuidas sellega toime tulema hakkame, aga eks näis.