Alland tõi eile oma kommentaaris välja, et tegelikult oleme juba juunikuusse jõudnud. Ilmselgelt mina oma mõtetega ei oska kalendrikuust momendil suurt lugu pidada, aga nüüd vaikselt vist on selgeks saanud, et tõesti on juuni ja täna õhtul on EXPO 2017 avatseremoonia ja ülehomme õhtul olen juba Eestis tagasi. Seda screenshotti laadis üles oma hea viis minutit. Võib-olla mõistate, miks mul siin pilte enam eriti pole. No peamine põhjus on tegelikult ikkagi see, et ma ei tohi lihtsalt jagada kõiki neid lahedaid pilte.
Täna hommikul peale üsnagi vaevalist sisenemist siia, kus avatseremoonia toimub, läksin officisse, et final cuelist välja printida. Ilmnes tõsiasi, et meil on umbes viimased 100 lehekülge puhast A4 paberit alles siin. Turvakaalutlustel on kõik lähedalolevad poed tehtud väga keeruliseks kättesaadavaks ning ega keegi siit varsti välja ei saagi. Arvestades nimekirja inimestest, kes meile siia kohale jõuavad õhtul, pole ime ka. Aga peamine on hoopis see, et keegi tore inimene oli postkaarte jätnud laua peale! Paraku oli seal alles ainult paar viimast, aga võtsin nad endale ja proovin nad enne enda äralendu siit posti panna. Irooniline on see, et kõik need postkaardid on väga uhkest ja ilusast loodusest, aga kõik mida minu silmad on viimased kolm nädalat näinud, on lihtsalt Astana. Mis on ka väga uhke ja ilus, aga teistmoodi.
No comments:
Post a Comment