11. juuni

Kuna mul oli täna aega, et pilte üles laadida, siis kasutain esimest korda airdrop'i, failid olid seetõttu palju suuremad. Muidu ma tõesti saadan lihtsalt Facebookis endale pilte ja salvestan need arvutisse.. Kõige kiirem pilditöötlus, mis teeb piltide kvaliteedi üldiselt väiksemaks. Hommikul aga panid pildid airdropiga arvutisse laadima, see läks kiirelt, ja siis panin nad siia laadima ja ma ei teagi, kui kaua aega läks. iPhone järgi kõndisin eile 34237 sammu. Mida ikka peale ühte suurt tantsuööd ja paari tundi und teha! 

foto: Malte Joergens

Kui mina Astanasse jõudsin, oli olukord juba natuke parem, aga ütleme nii, et annab päris hästi pildi kätte, mis siin lähiajal juhtus ja missugustes oludes me tööd tegime. 

Eile käisime Aloga EXPOl ka, aga kuna me mõlemad olime üsna väsinud, siis külastasime Soome paviljoni (pildil), sest meie sõbrad ehitasid seda, Itaalia paviljoni (noh, et oleks käidud ja  pealegi oli see üsna Soome paviljoni kõrval) ja otseloomuloikult Kasahstani paviljoni (mis on see suur kera). 

Tõestus, et ma olen tegelikilt ka siin, tagaplaanil Kasahstani paviljon. Kogu see asi keerleb siin sfääri või orbi või.. Noh igatahes ühe palli ümber. 

Kasahstani paviljon seest. 

Ja veel. 

Käisime MEGA Silk Ways söömas ja shoppamas (mu kohver on täiega ülekilodes, lennujaamas saab nalja!). See oli üks pood, kust ma midagi ei ostnud. Näeb välja nagu uhke palee.

Ja siis algas turisti-tuur. See on nüüd kera Astana kesklinnas, kahjuks (või õnneks) oli see remondis ja me sinna üles ei läinud.

Ilus ja puhas ja tore! Vaatasime lõpuks ka seda poolt Astanast, mida tegelikult välismaalastele näidata tahetakse. 

Muidugi on natuke kahju, et Kasahstanist ainult väga ühekülgne pilt jääb, aga Astana on tõesti selline SIM-city linn. Kõik vajalik on olemas inimeste jaoks, kõik on ilus, kõik on väga lihtne ja loogiline.

Selline suur väljak, kus olid kõik osalevad riigid saanud omale kuju.

See on kuulus telk-shopping center seest. See oli vist viiekorruseline - 1 korrusel on avar olla ja palju poode, teisel korrusel on veel rohkem poode, kolmandal korrusel on söögikohad, neljandal korrusel on LÕBUSTUSPARK (kus me ka ühe asjaga sõidu tegime) ja üllatus-üllatus! viiendal korrusel on veekeskus..

Mina ja 2/3 maskottidest. See sinine tilk on täitsa nagu mina!

Veelkord see shoppingu/meelelahutuse keskus seestpoolt.

Vahepeal sadas väga palju vihma, õnneks vihma kätte me ei jäänud.

Siin on üks suur kera pooleks tehtud.

Väga uhke ja ilus, aga sisse me ei proovinud minna, sest Alol olid lühikesed püksid. Kuigi Wikipedia ütleb, et enamus populatsioonist on moslemid, siis kaetuid päid nägin ma ainult õige natukene rohkem kui Eestis (ehk siis väga vähe). Ehitusel oli üks ruum, kus inimesed said palvetamas käia ja seal nägin täpselt ühte meest alati.

Veel vaateid suurlinnale. 

Ühe uhke hotelli esine. 

Kui Kasahstanile valiti uut pealinna, oli presidendi üheks tingimuseks, et sealt voolaks läbi jõgi, nagu kõigist uhketest suurlinnadest voolab. Jõgi on olemas!

Mina olen ka olemas. Selleks ajaks olime juba kõndinud 15 kilomeetrit umbes.

Selline sild.

Ja siis üks täpselt samasugune pilt heledama taevaga. Kuna ta juba laadis selle siia üles, siis ma ei raatsi ära kustutada ka.

Vaadake kui hoolikalt on jõgi voolama pandud, voolab täpselt seal, kus ta koht on.

Jõel tehti ka paadisõite, aga seda lõbu me proovima ei läinud.

No mad! Siin on sellist inglise keelt kohati, et ei saa aru, kas naerda või nutta. 

See on pilt hotellist, mille katusele me eile varahommikul sakslastega kinni jäime.

Ilus suur tass koos kunstlilledega (EXPO teemaline muidugi).

Ilus kortermaja, EXPO teemaline. Igale poole on EXPO temaatika juurde kleebitud. Umbes nagu meil oli Tallinn, kultuuripealinn 2011, aga siin on tõesti kohvi ka "EXPO kohvi" ja mu telefonioperaator on telefonis end ümber muutnud "Beeline KZ" to "Beeline EXPO"ks end.. 

Kesklinnas üldjuhul veerevad tänavatel uhked autod, aga ei ole väga eriline näha mõnda peaaegu vanarauaks tembeldatavat masinat. 

Minu ainuke peaaegu suveniir endale! Enne kui ma sain akreditsiooni või üldse aru, et mis toimub, anti mulle esimesel päeval kiiver ja helkurvest. Helkurvesti võtan endaga mälestuseks kaasa. Mul on üks suveniir veel, aga see ei mahu mu kohvrisse ja mul on kahtlus, et turvakontroll ei luba mul sellega Euroopa poole lennata. Aga ma kavatsen proovida. 

Mul on väga hea meel, et see EXPO Kasahstanis toimus. Või peaks ütlema, et Astanas, sest muul Kasahstanil ja pealinnal väga palju ühist vist ei ole. Õnneks pole riigist lahkuda eriti kurb, ma igatsen jätkusuutlikku elektrit ja internetti ja kuigi enam iga päev ei ole nii tolmune, nagu veel nädal aega tagasi oli, siis värsket õhku igatsen ka. Aga juba praegu igatsen ma juba meie nii toredat tiimi ja olen oma reisinimekirja lisanud nüüd päris õige Moskva, mitte lihtsalt lennujaamas passimise, Melbourne (Austraalisse võiks ikkagi ka jõuda oma elus) ja mitmeid sihtkohti üle Saksamaa. Lisaks jään ma igatsema Tarmot, Toomast, Magnust, Marekut ja Eilikat, kes veel siia jäävad, tegelemaks load-offi ja muude tagajärgedega ning kuigi mul oli Facebookis pikka aega poliitika, et ma proovin oma sõbralisti hoida alla 1000 inimese, siis nüüd ei saanud ma enam seda lubada, sest ei olnud enam kedagi ära kustutada ja juurde oli tulemas liiga palju toredaid inimesi! Selliseid suuri produktsioone teevad päris paljud inimesed, aga väga tihti need inimesed ikkagi korduvad ning ma olen üpris veendunud, et see projekt ei jäänud viimaseks.. 

Nüüd aga pakin veel väga viimased asjad kohvrisse ja kotti, varsti tuleb autojuht järgi ja siis saabki juba vaikselt Euroopa poole lennata. Kõigepealt on tore Poola (oeh.. ma olen juba sellel aastal Varsavisse kogemata sattunud, täpselt samamoodi lennujaama, täpselt samal põhjusel - õigele lennule ei saanud), peale seda Vilniusesse (ma vist polegi selles lennujaamas käinud.. väga imelik!) ja siis lõpuks Tallinnasse! Pikka passimist kuskil ei ole, ma loodan, et meie kohvrid jõuavad õnnelikult meiega koos Eestisse ning kuna unetunde on viimastel nädalatel ikkagi alla igasugust arvestust, siis äkki tuleb lennukis uni ka!