esimene vaba päev

Täna hommikul ärkasin ma üles kell 6, sest ma lihtsalt ei suutnud kuidagi edasi magada, sest mul oli vastupandamatu soov tööd teha. Aga eile ma ei teinud mitte midagi, tõesti, ühelegi e-mailile ei vastanud ja suurt midagi asjalikku ei teinud. iPhone arvab, et tegin umbes 16000 sammu (mis pole üldse palju, mägedes olen teinud ka 40000 sammu ühe päevaga), nii et väga lebo. Siin on nüüd üks suur kogus pilte eilsest:

Alles algus. Larice puud.

Pian di Verra, ilm oli matkamiseks ideaalne. Pilves, aga soe.

Klassikaline mägioja.

Üsna metsapiiri lõpus. 

Lago blu.

Lago blu kõrgemalt.

Metsapiir sai otsa. Ca 2500m peal käisin lõpuks.

Lago blu veel kõrgemalt.

See tee läks aina järsemaks ja kuna mina käisin ringi oma ECCOdega, siis mingil hetkel ei saanud enam edasi minna, sest allatulek oleks liiga ohtlik olnud. Üles on alati turvalisem minna, sest tempo on vaiksem ning rahulkum. Alla tormata on aga ohtlik.

See oli kuristik. Otse alla vaatamine sellise oja peale. Pildi pealt on raske aru saada, aga mina olin väga kõrgel ja oja oli väga madalal.

Tee alla.

Lehmad!

Veel üks lago blu pilt. Täitsa suvalises järjekorras tulevad need pildid siia.

Kivil istus väike konn. 

Üks modellipilt ka.

Ja eilsed degustatsioonid, kõik uued õlled, mis siin külas on, maitsesin ära. Neid oli kolm. Silly Sour oli hapukas, aga väga kerge juua. Kui kohalikud arvasid, et võiks kuhugi sinna gueuze-kanti kvalifitseeruda, siis minu arust mitte.

Longboard Island Lager oli täiesti tavaline õlu, nagu Saku Rock.

Champoluc IPA oli tavaline IPA, ma teda rohkem ei jooks, ei olnud nii eriline. Aga kohalik ikkagi, nii et pidi ära proovima.