24. mai

10:28

Eile oli väga kõva tuul, täna hommikul pesin juustest seda liiva ja tolmu välja mitu korda ja ikka veel on pea seda täis. Silmad jooksid kõigil vett ja hingata ei saanud. Ma pole kunagi elus nii tugevat tuult näinud, ka tuulise mere ääres või tormiga on Eestis ikkagi väike tuul.

Täna öösel sadas nii kõvasti padukat, et ärkasin selle peale üles. Mu akna taga on täpselt see õige plekkkatus, mis kõvasti ka häält teeb. Muidu mulle väga meeldib see vihmasabin plekkkatuse vastas, aga see oli nii tugev, et pidin akna kinni panema ja ikka oli tunne, et trummarid teevad eriti intensiivset trenni otse mu ajus.

Täna hommikul avastasin maailma kõige mugavama riietuse ja ma olen nüüd nii õnnelik. Ostsin enne siiatulekut omale veits musta värvi riideid kaasa, see oli kõik väga põhejndatud, sest tõesti ei saa kaks päeva samade riietega käia. Peale 16-tunnist kandmisfaasi kuumas/tuules/tolmus muutuvad riided üsna vastikuks ning kuna mul toas pesumasinat ei ole, siis ma ei saa iga öö riideid pesta ka. Nüüd aga on mul ühed püksid ja üks pluus, mis on nii mugavad, et mul on tunne, et tahaks ainult nii terve oma elu edaspidi ringi käia. No tavalised mustad püksid ja tavaline must pluus, aga teate küll - kui materjal on õige ja seljas on kõik mugav ja tagatipuks näeb see ka enamvähem normaalne peegelpildist välja, siis on ju kõik rohkem kui hästi.

Mul oli eile õhtul valida, kas kukun kell 00:00 väsinult voodisse või teen tööd ja magan hommikul sellevõrra rohkem. Mu plaan oli, et lähen magama, aga kuidagi kui ma voodisse heitsin, tundus mulle, et mu arvuti vaatab töölaua pealt mind etteheitva pilguga, et miks ma ei võiks siis seda ühte excelit ära nüüd teha, niisiis ajasin end üles, veetsin ainult tunni (!) arvutis ja läksin magama ja hommikul sain ka kauem magada. Kuigi see paduvihm äratas mind öösel üles, aga sellest polnud midagi.