Esiteks - ma pean kohe ütlema, et tegelikult on lood nii, et ma väga täpselt ei saa siin avalikult kirjutada, et mida ma teen ja kuidas on ja kaugel asjad on ja missugune kõik välja näeb.
Minu tänane päev oli väga tore. Jõudsin hotelli ja olin tunnikese pikali. Mul tuli paar korda uni ka, aga ma ärkasin kogu aeg üles, sest mõtlesin, et kas ma pean juba tööle hakkama. Lõpuks vedasin end vaevaliselt voodist dušši alla ning kuna ma just juukseid värvisin, siis oli väga ilus helesinine šampoonivaht. Panin riidesse ja loivasin alla hommikusöögile. Tegin oma hommikusöögist isegi ühe ilusa kaadri:
Küsisin hotelli vastuvõtust infot, et kuhu poole ma võiks suunduda, et osta endale sim-kaart. Erinevalt itaaliast, kus SIM kaarti müüakse koos internetiga ainult teatud kohtades, siis siin on igas keldripoes hunnik kaartidega letil ja vali millist tahad. Keldripoode on palju, SIM kaarte veel rohkem. Aga asi, mida keldripoodides ei ole, on pangaterminal. Mul õnnestus saada osa väga uhkest seiklusest, läksin Kasahstani PANKA! Ja veetsin seal 40 minutit, et raha vahetada. Sain järjekorranumbri 206 ning see, mille järgi seal pangas need numbrid jooksid, jäi mulle lõpuni saladuseks. 906, 324, 547, 305, 802, 509 jne. Aga minu number oli 206. Ja seda ma ootasin nii kaua, et lõpuks hakkas mul kiire ja üritasin segakeeles äärmiselt abivalmitele neiduele seletada, et ma ei saa oodata ja annan oma numbri neile tagasi, et äkki keegi teine saaks seda siis kasutada. Nad ütlesid (juba mitmendat korda), et ma olen kohe järgmine järjekorras, aga kuna aeg hakkas otsa saama, siis vabandasin veelkord ja lahkusin pangast. Kui olin juba pangast paarikümne meetri kaugusel, jooksis üks neist kahest neiust mulle järele, haaras käest ja tõi panka tagasi ja viis ühe teenindaja juurde ja sain raha 1 minutiga vahetatud. Lõppu veel armas "thank you very much and come again!". Tagasijooks hotelli oli väga tervislik, jooksin läbi parkide ja leidsin juba paar shotcutti ning kell 11.03 olin juba autos, et tööle sõita.
Siin kohapealsest elust ja tööst ma väga palju rääkida vist ei tohigi avalikult. Asjad näevad siin välja natuke hirmsamad, kui nad tegelikult on. Sõitsin kohale kahe väga toreda venelasest poisiga - Sergey ja Alexandr'iga, viimane neist oskab täitsa hästi inglise keelt ka. Tuleb välja, et nemad vastutavad teatud osa videotehnilise poole eest. Nad juhatasid mind ilusasti offici'sse, mis on siin ühtlasi ainus ruum, kus istuda saab veel :) ning siis kuna siin ühte tähtsat onu ei olnud, siis juhatati mind läbi maja selle tähtsa onuni ka. Onu hakkas end inglise keeles mulle tutvustama, aga ta lihtsalt oli niiiiiiii eestlase nägu, et ma ütlesin talle "Tere" ja siis ta natuke rääkis veel inglise keeles ja... ja... siis läks eesti keelele üle! Ja ta ei suutnud oma üllatust varjata, et ma eesti keelt oskan. Ta tegi mulle koha peal umbes pooletunnise ekskursiooni, kusjuures kohtusin veel ühe eestlasega! Ning kogu asi on niivõrd palju suurem kui pildi pealt tundus. Täitsa lõpp!
Ja kõik kohalikud on NIIIII sõbralikud! Alates sellest, kuidas pangatädi mulle järele jooksis lõpetades sellega, et minu kõrval töötav onu tõi mulle just šokolaadi.
/siiin oli pilt minu kaelakaardist/
Kõige uhkem kaelakaart, mis mul elus olnud on. Iroonia on see, et ma pidin selle jaoks saatma enda passi koopia ning passipildi suurtes mõõtmetes ja mida ma näen - nad on mind googeldanud ning esimese ettejuhtuva pildi pealt mu näo välja lõiganud. On alles lugu!
Täna kui ma autoga sõitsin, mõtlesin, et Astana on mikstuur kolmest asjast. Esiteks on see nagu Lasnamäe. Siin on palju väga kõrgeid korterelamuid, muudkui kõrguvad üksteise järel taevasse. Teiseks on see nagu Tornimäe - SEBi või Radissoni-laadseid ehitusi kerkib siin põhimõtteliselt vist igal tänavanurgal ning kui neid parasjagu pole kraanade poolt ümber piiratud, siis on nad juba valmis. Ja kolmandaks. Kolmandaks on siin nagu Raplamaal. Ma ei oska öelda, miks just Raplamaal, see on lihtsalt nii absurdne koht. Noh, et siin kasvavad kased ja männid ja on väga palju rohelist ka vahepeal.
Igatahes, just avastasin, et 3/4 office seltskonnast on momendil eestlased :) Magnus, Marek ja mina! Ja siis mingi huvitav onu veel ühes nurgas. Aga siin olen ma täna kuulnud brittide kurja kõnepruuki, sakslasi omavahel arutamas, venelasi muidugi ka. Ma peaksin saama umbes tunni aja pärast tagasi oma hotelli, aga ühte Annat, kellega ma kohtuma pidin, pole ma veel leidnud. Ma tean, et tema ei räägi üldse inglise keelt, nii et eks see kohtumine oleks natuke naljakas ka. Aga ma loodan, et ma ikkagi kohtun temaga, sest ma tahaks küll hotelli minna, teha omale see tore sim kaart ära ja siis hästi palju magada ja oma asjad veel paremini valmis panna seal toas, et oleks ekstra kodune. Kell ei ole veel isegi 14 ja ma olen juba 10000 sammu täis teinud. Mu uued ECCOd on ikka väga kasulikud, ainult kahju, et nad sellise tolmu sees siin saavad aega veeta.
lisan täna hommikul:
Eile ma sain endale kohaliku SIM kaardi ja ma ei oska enda Eesti numbrit kuidagi ümber suunata! See, kuidas kohalik kasahh mulle keldripoes SIM-kaardi noaga õigesse suurusesse nüsis, jäi kahjuks pildistamata, sest ma pole üldse harjunud veel pilte tegema, aga proovin nüüd kõigest väest seda ümber harjutada.
Lisaks ma midagi muud ei teinudki. Käisin hotelli restoranis söömas umbes kella 17 paiku, minu jaoks oli see lõuna/õhtusöök ja peale seda magasin kella 21ni ja siis umbes 23st kuni täna hommikul kella kuueni.
Panen siia hunniku pilte eilsest, peamiselt need, mis ma autoaknast tegin, kui Expo kohast koju sõitsin. NB, kuna ma praegu kasutan kõige algelisemat viisi, kuidas neid siia üles laadida, siis on nad ekstra halva kvaliteediga. Internet pole lihtsalt nii võimekas, et neid täissuuruses siia üles laadida. Ning kuna enamus pildid on udused, siis äkki parem ongi!
See on klassikaline tänavapilt - klaashooned vs. Lasnamäe.
Selle pildi mõtet ma kahjuks ei mäleta.
Selle pildi mõtet ka mitte.
Siin on väga palju noori puid. Selline tunne, nagu enamus puud olekski paar aastat tagasi istutatud. Arvestades fakti, et Astana sai pealinnaks 1997 aastal, on see väga tõenäoline!
vaz prokuratura!
Selliseid erinevaid arhitektuuripärleid on siin iga nurga peal. PS! Enamus autojuhid, kes mulle on saadetud, omavad suht VIP autosid. Alati nahksisu ning ekraanid tagaistmetel reisijale ja umbes 40 nuppu ukse küljes, millest mida midagi aru ei saa.
Alland kommenteeris ka ja see tõesti tähendab, et "mul on naelkummid". Kohalikud seletasid, et "nuu.. metall ratta sees". Eile avastasin veel erinevaid sarnaseid kolmnurki autode peal, aga pilti ei saanud teha. Ju need teised tähendavad siis, et kumm on ratta sees või miskit..
Ja veel üks pilt sellest samast autost, noh, igaks juhuks või nii.
Siit pildi pealt poe kahjuks hästi näha, aga juba esimesel sõidul Astanasse sisse nägin seda "BIGNAMES" silti. Tegu on siis "business school for the youth", silt on ka kahes keeles. Siit need businessmanid tulevad!
Jälle noored puud ja uhked majad.
Sellest majast vist on üks pilt juba. Muideks, taevas EI ole tegelikult nii sinine, nagu piltidel! Kuna ma istusin tagaistmel ning autoklaasil on megagigatuuning, siis jääb taevas nii ilusat värvi :)
KASSA NOVA BANK. See on kohalik pank. Eile ma käisin ühes teises pangas (roheline pank), mis pidi olema vene pank ja väga halb. Edaspidi sularaha vajadusel pean ikkagi otsima üles pangaautomaadi, et sealt sularaha võtta.
Ilus Lasnamäe.
Selle pildi point on tegelikult see, et näidata, kuidas on kaubaautodel suurelt numbrimärk taha kirjutatud. Igal suuremal autol on see kuidagiviisi ära lahendatud.
No comments:
Post a Comment