11:52
Esimene päev kohviga! Mulle toodi Starbucksist laktoosivaba piimaga (loodetavasti, hehe) Latte, koos minu nimega. Mure on selles, et iga kord kui ma laktoosivaba piima joon, siis mul ikkagi on natuke imelik olla, sest ma kahtlustan, et äkki ikk aoli seal laktoosi ka sees. Niisiis ma istun nüüd siin väikse hirmuga, aga loodetavasti oli see laktoosivaba piim, maitses küll teistmoodi kui ma arvan, et tavaline piim võiks maitseda. Või kes teab, äkki siin Kasahstanis tehakse hobusepiimaga Starbucksis kohvi..
18:27
Nüüd on elu jõudnud niikaugele, et siin on tekkinud juba palju uusi sõpru, nii et elu siin Astanas (õigemini töö.. elu nagu väga pole), on iga päevaga toredam. Lõunapausid mööduvad väga väga rõõmsas meeleolus ning kõige ägedam on see, et ma leidsin siit ühe vene tüdruku, kelle viimaste aastate elukulg on peaaegu samasugune nagu mul (alates ülikooliteest lõpetades parimate sõprade tööpositsioonidega) ja nüüd me töötame siin koos üsnagi samalkalama alal. Ma olen alati mõelnud, et kuidas oleks iseendaga koos töötada, et kas ma lähen närvi ja nii.. Aga tundub, et ei läheks! Ta tõesti käitub, mõtleb ja tegutseb täpselt nagu mina. Nii äge!!
No comments:
Post a Comment