siin on internetti!

Kirjutan seda esimest osa otse Moskvast! Olen juba lennukis, mis hakkab meid Astana poole viima, aga võtsin korraks arvuti välja. Tallinn-Moskva oli lühike lend, 1 tund ja 30 minutit. Lennu peal pakuti snäkikotti, mille sees oli mandariin (!), fruit band (see oli mingi puuviljabatoon) ja kotis oli ka kõige ehtsam butterbrod. Viimase jätsin ma vahele, kuna olin just midagi sarnast Tallinna lennujaamas sisse ajanud, aga mandariin oli täitsa hea. Tegin pilti ka sellest, äkki pärast näete. Lend oli tore, ma jõudsin vaadata ühe osa itaaliakeelset “Scrubs” sarja ning juba olimegi Moskva kohal. Taevast paistis Venemaa nii sümmeetriline! Ja tsivilisatsioonil ei olnud otsa ega äärt!

Pean hakkama harjutama pildistamist. Vähemalt on tõestus olemas, et olen aerofloti söögi lähedal olnud. Ja nüüd kui ma seda pilti vaatan, meenub mulle, et jõulude paiku oli mul kõva mandariini allergia. Aga praegu püsin veel ühes tükis. Igalt poolt nii või naa valutab ja on paha olla, nii et ega see väike allergia küll olemist kuidagi katastroofiliseks ei muuda.

Kui me Moskvas lennuki pealt maha saime, algas umbes 15-minutiline bussisõit mööda Moskva lennujaama. Õues oli nii pime, et vahepeal oli tunne, et me oleme tunnelis. Või siis absoluutsel tühermaal, kus aslfalti veel ei tunta. Lõpuks jõudsime aga lennujaama sisse ja siis, üllatus-üllatus, oli veel üks passikontroll. Ja minu taga oli EESTLANE, kes lendas ASTANASSE ja kelle nägu oli jube tuttav. Tegu oli Lauriga, kes… LÄHEB KA EXPOLE! Soome paviljoni videolahendusi timmima. Ja no siis tagatipuks liitus meiega Soome paviljoni tiimi vastutav audiovisuaalne kunstnik, kes nii muuseas teab, et mul on kass Vares ja et ma töötasin kunagi von Krahli baaris. Selgituseks on see, et ta jälgib mind Instagramis. Nii väike see maailm ongi! Nii et meie 1 tund ja 40 minutit ootamist läks väga ladusalt! Kahjuks ma ei tea, kas ma nendega veel aega veeta saan, aga igatahes on mul nüüd Astanas olemas Lauri ja Ville, Lauri lahkub 4. juuni ja Ville mai lõpus, aga igatahes kohe kuidagi… kodusem!

Lennuk, kus ma istun, on igati moderne. Mu kõrval istub vana kasahhi (vist) mees, kes ükshaaval sõnu inglise keelde tõlgib oma telefoniga (ma ei saa aru miks) ning kõrval üks korpolentne daam, kes oma Instagrami feedi kerib, kus peamiselt väga sädelevad küünte lakkimise videod näha on. Igal istmel oli valmis juba fliis ning umbes 3,5h pikkune lend võib alata. Mul on tõsine plaan magama jääda! Aga linnuke on kirjas, olen Venemaal käinud ning see polegi veel kõik! Panen nüüd arvuti kinni, aga enne veel - muideks lennuki kapteni perekonnanimi on sama, mis Kasahstani presidendil!

JA MA OLEN KASAHSTANIS!

Oma hotellis, ja nagu te võite aru saada, siis jah, täna siin Wifi töötab! Ja ma loodan, et edaspidi ka. 

Minu suur voodi. Ma veel pole proovinud, kas on pehme ka.

Lend Moskva-Astana möödus poolunes, sügavalt ma magada ei saanud, aga kindlasti natuke magasin, sest mäletan kuidas ma läbi une lennukitoidust keeldusin ja kuidas minu kõrval istuv naisterahvas pidevalt mulle peale hakkas vajuma.

Lennujaamas tuli täita migratsioonikaart ning piiriületus oli tore. Umbes neli erinevat armast kasahhi meest igal sammul pakkusid abi ja sain väga kiiresti kõik tehtud. Lennujaamas oli mul vastas autojuht, tundus kohalik, ning sõit kulges valutult. Ma ei oska eriti midagi veel Astana kohta öelda. Aga esimesed muljed on sellised, arvestage, et olen magamata ja pisut segaduses veel:

1) kõik on väga uus. Selline tunne, nagu kogu asfalt oleks eelmisel nädalal pandud.

2) kõik, mis on kole, on varjatud aedadega, mille peal on suured postrid

3) Aastana on expo-linn. Kõik on kaunistatud EXPO-vaimus

4) Bussidel ja kaubikutel on nende numbrimärk EKSTRA suurelt kirjutatud tagumisele küljele ka

5) paljudel autodel on valge kolmnurk, punase äärega, kus sees on vene täht “š” (no see mis oleks nagu kaks u-tähte kokku pandud, ma ei tea, mis selle tähe nimi on), aga mida see kolmnurk tähendab? Ma ei tea.

Olen maale sisse lubatud! Seda paberit peab vist nüüd ka kaasas kogu aeg kandma.

Hotelli fuajees oli tore noor tüdruk, kes oli minu arust väga ilus, oskas inglise keelt ja ütles, et soovi korral võin juba hommikusööki sööma minna. Hotelli restoran peaks 24/7 lahti olema, kui ma ta jutust õigesti aru sain. Hotell on võrdlemisi väike (2-korruseline), arvestades, et keskmine korruste arv tundub siin linnas ühe maja kohta olema mõni kahekohaline arv ikka, on olukord siin eriti nunnu. Mulle küll öeldi, et hotell on kesklinnas, aga selles ma väga kindel ei ole, sest me sõitsime kesklinna kandist siia ikka mõned minutid. Või kümme minutit? Ma ei mäletagi.

Teen nüüd väikese uinaku, siis lähen söön hommikusööki ning loodetavasti pakin natuke asju lahti ja siis proovin internetti telefoni saada ja siis lähen juba tööle.