Friday, August 18, 2017

17-18.08 tagasitulek

Oeh, oli alles reis. Või noh, alles kestab. Tsillime praegu Helsinki lennujaamas ja ootame oma lendu. Üks Eesti lend läks juba varem - kahjuks meil ei olnud selle lennu peale piletid vaid järgmise lennu peale. Aga õnneks on siin tasuta internetti. Oleme kõik keskmiselt väsinud, lennukis oli üks nuttev tita (õnneks ta vist vahepeal magas ka). Finnairi lennuk Chicago-Helsinki oli palju vanamoelisem kui meie uhke American Airlinesi oma sinna minnes, aga lennuk on lennuk.

See oli veel hommikul Galesburgis - kiisu mõtles, et äkki tuleb meiega kaasa.

Ja no peaaegu olekski tulnud!

Sõitsime umbes kaks ja pool tundi Chicago poole. Teed olid sirged, aga ilm muutlik. Me saime hästi korraks vihma ka, aga peamiset paistis päike. Tuul oli päris tugev.

Käisime veel ühes poes, et vaadata, kas me äkki veel ühte teipi leiame, mida otsisime, aga ei leidnud.

Peale poodlemist käisime söömas. Esimest ja ainust korda käisime söömas lauateenindusega kohas - Buffalo Wings. Oli täitsa tore.

Tellisime endale ainult eelroad ning muidugi oli ka seda natuke liiga palju. Aga maitses täitsa hästi.

Peale sööki sõitsime lennujaamale lähemale ning andsime rendiauto ära. Siis hakkasime bussi ootama, mis meid lennujaama viiks.

Meie ja meie pagas.

Meie bussis, kuhu mahub palju kohvreid ja natuke inimesi.

Lennujaamas kohtusime korraks Joyce'ga, kes Eestis on käinud ning kelle käest on pärit ka Kehra Koguduse printer-skänner, mis tänapäevani kasutust leiab.

Meie lennuk paistab.

Chicago lennujaamas maksis kõik väga palju. Igas lennujaamas maksab kõik väga palju. Ma tahtsin osta endale ilma suhkruta teed, sest USAs oli üks päris hea suhkrustamata must tee, niisiis ostsin "diet tea" ja lootsin, et äkki see on hea, aga kahjuks oli see väga magus :D Nii et Alland ja Johannes siiamaani nüüd joovad seda, tunde hiljem ja teisel kontinendil.

Enne lennukisse minekut.


Ja nüüd me siin ootame veel umbes tund-paar ja siis saame Eestisse!

Wednesday, August 16, 2017

16.08 - fishing, shopping and eating

.... aaaand packing! Täna oleme veetnud terve päeva kaaludes oma kotte üle- ja alaspidi, et aru saada, kuidas kilod omavahel on kooskõlas. Õnneks olin ma piisavalt ettenägelik, et ostsin juba Eestis ära ette ühe lisapagasi. Ja seda on meil nüüd vaja! Kui te vaid teaksite, kui palju kaalub üks kilo komme! 2,2 naela!

Aga hommikul me käisime kalastamas ning see oli väga varajane! Start oli kell seitse!

Sõitsime sinna Lee punase fordiga, võtsime õnged kaasa ja landid ja ussikesed.

Mina valmistumas mentaalselt kalapüügiks.

Lee aitas mul panna ussikese konksu otsa.

Lee juhendamas mind, kuidas kalastada. 

Johannes ja Lee.

Mina ja Johannes.

Vaade kaugelt.

Mina lõikamas vihmaussi. Jep.

Ja esimese kala püüdis! Hannnaaa!

BASS! Ahven! Jess! Suuresuuline ahven!

Mina musitamas kala.

Lee päästis kala ära ja kala saab nüüd edasi ujuda!

Kalastamas.

Seal oli ka kilpkonnasid, aga mina neid ei näinud.

Lee püüdis ka üsna mitu kala.

Bluegill ehk Sinilõpuseline päikeseahven! Kas te näete sarnasusi? 

Aga nüüd?

Kohalik onu näitas ka maja, mis sinna tiigi kaldale oli ehitatud.

Sojaoapõld.

Alland kalastamas.

Alland veel kalastamas.

Maja eemalt.

Maja teiselt poolt eemalt.

Siit eemalt.

Ja sealtpoolt eemalt. 

Kalastasime kokku umbes kolm tundi, siis sõitsime tagais Galesburgi ja võtsime suuna Peoria poole, mis on üks umbes 115 000 elanikuga linn siin läheduses, umbes tund aega eemal.

Meie lemmikuks saanud chick-fil-a, kust võtsime natuke süüa.

Mina ja jook.

Käisime ka kohalikus muusikapoes, demostreerisin oma oskusi.

Käisime kohalikus katoliiklikus poes jälle.


Alland omale pühaduse rüüd valimas.

Vaated Peoriale.

Uhke sild. See ei ole Missisisipi, see on Illinois river.

Aga see oli nii suur, et võiks vabalt olla Missisisisipi.
Peorias me natuke shoppasime veel kingitusi ja ma ostsin omale kleepsutegemis masina (!!!!) ning paar raamatut ja siis otsisime veel ühte spetsiifilist teipi, mida me ikka veel ei leidnud.

Peale suurt ringijalutamist Peorias läksime "all-you-can-eat" kohta sööma.

See on meie enne söömist. Süüa oli palju!!! Seal oli valida kõike, alates tervislikust lõpetades ebatervislikuga.

Vahepeal oli hirrrmsasti sadama hakanud ja põgenesime autosse, et kiirelt ja natuke kuivalt koju saada. Vihm peatus juba peale minutit autos sõitmist.

Ja siin oleme me kodus - jagasime ameeriklastele natuke kingitusi ja mina kirjutan blogi.

Lee ja Joyce kingitustega.



Ja nüüd ma teengi veel oma viimased pakkimised (tegelikult teen need homme hommikul) ja siis saab vaikselt Euroopasse tulemise peale hakata mõtlema.