Thursday, August 10, 2017

10.08 - GLS päev 1

GLSil on materjal nii tihe, et mul on tunne, nagu konverents oleks mitu päeva juba kestnud. Tegelikult oli ainult tänane esimene ametlik GLSi päev. Kokku on Willowis umbes 10 000 inimest konverentsil osalemas. Ürituse mastaabsit võib aru saada ka näiteks selle näite abil, et esimsed 700 vabatahtlikku saavad tasuta trennikoti, aga kella üheksaks hommikul olid need juba ammu otsas..

Kui hommikul kell 7:15 peab juba kodust välja minema, on väike flööt ikka abiks. Ma oskan juba õige mitut lugu selle imevilega mängida!

Tõestus, et Johannes on endiselt meiega.

Lähenemas konverentsile. Piltide pealt tundub, et mu juuksed on ikka natuke veel sinised, aga tegelikkus on see, et selle päiksega siin on nad hallikamad kui paistab.

Peaaegu juba majas. Parkla on üüratu - no mõelge ise, kui 10 000 inimest peab kuhugi parkima. Paljud neist tulevad üksinda ja eraldi autoga. 

Jõudsime lõpuks saali - õnneks olid eestlased meile juba kohad ära võtnud. Istusime Bill Hybelsist umbes 20 rida tagapool, üsna lähedal lavale.

Selles konkreetses saalis mahub istuma umbes 7500 inimest. Ametlikult on saalis 7200 kohta, aga konverentsi ajal on targalt neid pisut juurde tekitatud. Rohkem saab suure saali kohta lugeda siit. Lisaks on siin veel Lakeside auditorium, kus kantakse seda kõike lives üle ja sinna mahub umbes 2500 inimest. Selle saali kohta on infot siin

Lavale olime tõesti lähedal ja parasjagu on laval üks loominguline vahepala. Kõnedest ma siin pikemalt rääkima ei hakka, sest kell on 20:51 ja kuna mul on äratus 05:40, siis ma kavatsen üsna pea magama minna. Kui ma aga oma märkmed lahti võtaks ja kõnelejatest siin veel kirjutama hakkaks, siis ei jaksaks ma äkki homme konverentsil enam nii ärksalt olla.

Lõunatamine väliskülalistele on siin hästi organiseeritud - saad teada, et mis ruumist saad söögi (kusjuures maja peal on vabatahtlikud, kes sind igal sammul juhatada tahavad või lausa silti üleval hoiavad noolega, et kuhu minna) ning sealt toast saad söögi - täna oli valida salati ja võileiva vahel. Poisid võtsin võileivad ja tüdrukud salatid :)

Kuna samme siin istudes juurde eriti ei teki (noh kui sa just kogu aeg agaralt ei plakuta, siis võib-olla päeva peale 100 sammu sealt koguneb), kõndisin ma lõuna ajal lihtsalt väga palju ringi ja vaatasin, et mis toimub. Ilm oli ilus ja inimesed peesitasid ja jutustasid ja nautisid.

Siin on natuke nagu teletupsu maa. Ükspäev nägin jänkut ka ringi hüppamas!

Lõunate toitlustamine on siin jaotatud nii:
1) väliskülalistele on piletihinna sees lõunabox, mida teeb Panera
2) eelmüügist on võimalik osta "Lunch ticket", mis annab sulle lõunasöögi - valida on 4-5 erineva pakkuja vahel ja igal pakkujal on 2 valikut mõlemal päeval
3) koha pealt on võimalik osta "Lunch ticket", mis annab samamoodi lõunasöögi, aga siseinfona võin öelda, et homseks on alles ainult paarsada lõunapiletit, mida koha pealt osta..
4) toiduautod (food trucks), kes teenindavad elava järjekorra alusel lõuna ajal

Siin üks näide. Päris palju erinevaid kohti oli ning ma usun, et keegi nälga ei jäänud :)

Chick-Fil-A ehk kristlik kiirsöögikoht reklaamimas end lehmadega, kes paluvad kanu süüa.

Väike vaade parklale ühest otsast.

Siin oli täna väga tore vaadata selliseid kunstiteoseid, mis kõnedest valmisid - kirjas olulisemad punktid ja mõtted kui ise aru ei saanud, mida kõneleja öelda tahtis.

Ja tõestus, et ka Alland on kaasas!

Kaasatud oli ka politsei - suur osa on neil liikluse reguleerimisel, aga eks sellise rahvahulga juures on ikka tore, kui nad ise ka kohal on. Toas nägin ka paari ohvitseri kohvi joomas, aga peamiselt olid nad vist õues ikkagi.

Care Center on osa Willowist, mis pakub kõiksugu abi abivajajatele, kellel puudub ligipääs ressurssidele. Seal on tasuta pood, seal on hambaravi ja advokaadid, seal on autoparandustöökoda ning nõustajad. 

Ühe pausi ajal kõndisin natuke ringi ja leidsin, mida ma otsisin - vabatahtlike keskus. Neile olid suured ruumid, mis olid varustatud toidu ja snäkkidega. Kusjuures see aasta said kõik vabatahtlikud ka tasuta lõuna, eelmistel aastatel on see natuke teistmoodi olnud (aga kuidas, sellerst ma lõpuni ei saanudki aru). Lisaks oli vabatahtlikele lugemismaterjali raamatute näol, leboala kotttoolidega ja muidugi ekraanid, kust sai saalis toimuvat jälgida. Vabatahtlikud küll ise jagasid muret, et seal on liiga lärmakas ja ei kuule, mis saalis toimub (sest neil ju subtiitreid ei ole), aga samas on üle maja neid ekraane peaaegu iga nurga peal, nii et neil on võimalus konverentsist siiski osa saada. Keskmine vabatahtlik ei tee üle 4h päevas vabatahtlikku tööd ning üldjuhul on neil väga konkreetne ülesanne, mille jaoks neid varem ka treenitakse.

Vabatahtlikud lebomas.

Silt keskuse juures.

Need kolm tädi jagasid minuga erinevaid teadmisi ja kogemusi seoses vabatahtlikuks olemisega. Muideks neist vasakpoolseid oli eelmisel nädalal Tallinnas kruiisiga!

Siin on ka messiala, kus reklaamivad end kõiksugu organisatsioonid alate õhuväest ja piiblikoolidest lõpetades erinevate heategevusorganisatsioonide ja firmadega, kes pakuvad teenuseid kogudustele. Ja muidugi pakuvad nad enamus ka nänni. Pastakad on tavaline asi, aga ka huulepalsamid, termostassid ja nagu näha pildilt - spinnerid - on kuum kaup!

Ja näide minust ja õhuväest!

Peale konverentsi lõppu tegime Eesti tiimiga pilte. Kuna mu telefonis ühtegi toredat pilti tiimist ei ole (iga pildi pealt oli Timo puudu, kes alles natuke hiljem meie juurde tuli), laen ma siia ües pildi minust ja Merlest ehk siis girlpowerist, kes see aasta Eestis GLSil esindab - ühtlasi, pange tähee kui palju meid pildistatakse!

Peale pikka päeva läksime sööma sellesse kohta, kes toitlustas päeval ka lunch ticketiga, aga kelle sööki me siis veel maitsta ei saanud.

Ja kae imet - restoran eestlasi täis!

Nii tore ja hea oli koos süüa!

Peale sööki sõitsime pikalt koju, mina, istudes tagaistmel nagu ikka, tegin üle telefoni internetis tööd ja mõtistklesin niisama elu üle järgi.

Koju jõudes oli ma küll väga väsinud ja natuke oli paha olla, aga kuna parasjagu just ei sadanud ja lubas vihma ja just oli sadanud, läksin ikkagi jooksma. Ise ka ei usu, aga see park on nii ilus ja ilm mõnus, nii et pole midagi hullu, saab joostud küll!

Alguses tundus, et park on täitsa inimtühi, väga ilus taevas oli ka. Muidu praegu sajab vihma ja enne sadas ka vihma.

Aga park ei ole kunagi tühi, seal iga õhtu mängitakse ameerika jalgpalli.

Sellised ilusad vaated.

Rääkisin õhtul veel oma majaperenaisega juttu, poliitikast, eestist, rahast, kultuurist, GLSist jne, täitsa tore oli. Õnneks pidi ta koera jalutama minema, sest oli jälle õrnalt sadama hakanud ja lubas rohkem sadama hakata, nii et mina sain õnnelikult dušši alla ja voodisse. Täna see blogspot on väga aeglane ja kokku jooksud mitu korda, nii et ma väga vabandan, kui siin kirjavigu keskmisest rohkem on - nimelt on ta ka nii aeglane, et kui ma kirjutamise lõpetan, siis üldjuhul alles vaikselt hakkavad tähed ekraanile ilmuma.. Aga pildid räägivad nii või naa rohkem kui 1000000 tähte, nii et eks te vaadake siis pilte! 

No comments:

Post a Comment