Nagu pealkirigi ütleb, siis täna me shoppasime, tsillisime ja käisime pesapalli mängu vaatamas! Hommikul oli väike hoiatus, et 20% tõenäosusega tuleb siia äikesetorm, aga kõik mis me nägime, oli umbes 30 minutit sooja vihma ja kuulsime pisut müristamist õhtul kuskil kaugemal. Või noh, mõned meist kuulsid, mina näiteks ei kuulnud.
Hommikul poodi minnes oli mul eeskujulikult NIMEKIRI PABERIL kaasas. USA poed on ikka uskumatud. Seal leidub nii spetsiifilisi asju, et täitsa hull kohe. Oleks vaja koerakujulisi riidepuid? ON! Oleks vaja kringlitega tapeeti? Pole probleemi. Oleks vaja erkrohelist parukat? Muidugi! Niisiis on ohtlik niisama poes ringi käia, kohe tundub, et kõike hakkab vaja minema.
Selline oli näiteks mäkaiveri teibi valik.
Mina ja teip, mille ma ära ostsin, aga mis osutus mittekleepuvaks.. :D
Käisime ka pühas raamatupoes/kingipoes, mis on kristlike kaupade pood.
See oli roosa Piibel. Tekst sees oli lilla. Iga lehe peal olid mingid tüdrukulikud kommentaarid. Kõik sädeles.
Meie päästearmee poes. Eelmine kord ma jalutasin sealt välja kahe suure kotitäie asjadega. Seekord nägin ka palju väga lahedat kraami, aga ei ostnud midagi, sest ma lihtsalt kuidagi sain aru, et mul tegelikult niiiii väga seda vaja pole.
Kui me shopingutuurilt tagasi jõudsime Allandiga, nägime, et midagi oli selle toreda elutoa-bussiga juhtunud! Nimelt sõitis sellele üks auto õnnetult otsa - keegi surma ega viga ei saanud, aga teine auto (mis sellele otsa sõitis) läks täiesti mahakandmisele.
Mina pesu pesemas.
Siin on tore telekanurk, kus on mõnus filmi vaadata. Täna tehti suure püta sees popkorni ka, nii et lapsed ja Johannes ja Lee vaatasin mingit komöödiat. Palun tähele panna seda, kuidas tagaplaanil Natalie kassiga ümber käib.
Selline on ilus vaade majale tagant.
Täna toodi välja ka bassein ja oakoti-mäng.
Tore pereaeg arbuusi seltsis.
Mina mängimas oakoti-mängu. Olen selles juba päris hea.
Klassikaline maantee - mõlemal pool maisipõllud. Hakkasime sõitma Quad Citysse, kus oli meid ootamas ees pesapalli mäng.
Selline silt, et hoopis Milanosse on ka võimalik jõuda.
Läksime ühe autoga viiekesi, nii et istusime kolmekesi tagaistmel - haruldane võimalus Allandil mitte roolis olla.
Mul on terve fotoseeria sellest, kuidas Johannes üritab mitte lasta end musitada.
Staadioni peale jõudsime täpselt mängu alguseks, väga palju rahvast ei olnud ja esmaspäeviti on sellel staadionil kõik pileti poole odavamad. Kuna pesapallist ma palju ei teadnud, siis alguses ei olnud väga huvitav seda mängu jälgida ja jalutasime seal ümbruskonnas (aga ikkagi staadioni alal) niisama ringi. Siin on Alland uhke silla ja Missisipiga.
Pilved on siin ka kuidagi erinevad ikka, kui Euroopas.
Ja siin on mäng. Ajapikku hakkasin ma juba enamvähem pihta saama, et miks keegi jookseb ja kuidas pallile pihta virutatakse ja üleüldse, kes ja miks võidab. Siis läks jälgimine ka põnevamaks. Mängisid kaks osariigi tasemel võistkonda.
Mina ja see sama sild ja Missisipi.
Meie pallimängu vaatamas.
Vahepeal käsutati kogu publik pütsi, et mingit laulu laulda ja tantsida, aga kahjuks me olime natuke segaduses, sest ei teadnud nii hästi seda laulu.
Võitis meeskond, kelle koduväljakul mängiti seisuga 4-1 ning peale seda sõitsime ilusasti koju.
Homseks on plaanid sellised, et hommikul lähen ma koos Joycega (võibolla tulevad teised ka) ühte poodi, kus on riieteosakond täiesti tasuta ja kodukaupade ja igast muude kaupade hinnad väga odavad. Lõunat söön ühe vene tüdrukuga, kellega kohtusin esimest korda juba 12 aastat tagasi, kui tema oli alles algklassides. Pealelõunal võib-olla lähme Peoriasse ja võib-olla oleme kodus ja sööme õhtusööki üheskoos erinevate sõpradega, eks näis.
Praegu lähen ma jällegi magama, kell on saamas 11 ning uni on tulemas peale!
No comments:
Post a Comment