11.08 - GLS päev kaks!

Teate, ma olen nii väsinud, et täna siit küll pikka juttu ei tule! Siin hommikul toodi hea näide - tunne, nagu oleksid tuletõrjevoolikust joonud. Nii üleküllastunud olen ma uute ideede ning mõtetega, aga proovin ikka enne magamavajumist ka blogipostitusega ühele poole saada.

Ma ütlen ausalt, et uni võtab võimust ja poole silmaga juba näen unenägusid, aga siiski - see oli mu tänane hommikusöök.

Kõnedel ma pikemalt ei peatu, eks ikka selleks, et te neid novembris oma kõrvaga-silmaga kogeda saaksite, aga siin pildil esineb keegi kuulus muusik.

Toredad loodusvaated. Tänane ilm oli üllatavalt meeldiv - soe, aga mitte palav!

Väga südantliigutav ja pisarakiskuja - erinevad erivajadustega lapsed ja nende esinemine.

Selline uhke lunch box!

Eesti tiim sellel aastal Willow Creekis!

Siin on tore - joonistatake neid sketše kõikidest loengutest ja me nägime laivis ka, kuidas üks valmis.

Viimasel päeval peale viimast sessiooni on alati meil Eesti tiimiga esmane koosolemine, et panna paika kõige esialgsem kõnelejate kava. Siin USAs rääkis rohkem kõnelejaid, kui meil Eesti programmi mahub.

Tundub, nagu kõik oleksid väga pühad (eriti Miikael ja Meelis) ja palvetaksid terve aeg, aga tegelikult vaatavad nad lihtsalt märkmeid oma vihikuist, et mäletada, mida kelle kohta arvata.

Selline on siis üks plaan, mis täna sündis.

Peale väikest koosolemsit tegime veel viimased pildid Willowis ja hakkasime lahkuma. Võtsime Miikaeli peale enda autosse, teised aga läksid pizzale järgi. Poole tee peal koju saadeti mulle e-mail, et ma olin natuke oma varandust Willowisse unustanud ja Alland oli väga vastutulelik ja sõidutas Miikaeli ja Johannese kohale sinna, kus meil eestlaste pidu hakkas varsti, aga mind sõidutas Willowisse tagasi. Vahetult enne pärale jõudmist andis üks auto meile signaali. Juba teist korda samal päeval.. Vasakpööret tehes. Hmm... Miikael pakkus täiesti lambist, et äkki meie suunatuled ei tööta ning seepärast oli taga olev auto veidi ärritunud.

Niiiisiiiis... Panime Miikaeli ja Johannese maha ja tegime test tuledele. Suunatuled taga tõesti ei töötanud. Ega ka ees. Ohutulesid ka ei saanud sisse lülitada, ohutulede nupp ei pannud ka midagi vilkuma. Ja oh üllatust - ka pidurituli ei töötanud. Niisis võtsime auto manuali lahti ja vaikselt sõitsime Willowi poole, proovides mitte äkilisi reavahetusi teha.

Willowis selgus, et asi on natuke keerulisem, Alland muidugi vaatas igasuguseid mulle tundmatuid asju (näiteks kaitseid) veel üle, aga otsustasime, et nii ei saa. Ma tegin autorenti kõne ning kiirelt sündis otsus, et viime auto tagasi ja saame uue. Juba täna. 

Niisiis võtsime suuna Chicago poole ning andsime teistele teada, et meil läheb piiiiisut kauem.

Autorent oli lennujaama kõrval ja ma täitsa ise tegin selle pildi oma iPhinega! 

Auto on meil nüüd Nissan!

Siin ei ole see sugugi haruldame vaatepilt, et mootorratur sõidab ilma kiivrita!

Ja väike batmobile ka!

Nüüd ma vajun kohe unne, homme on meil veel üks väike koosolek-meeting Willowis ja siis põrutame Galesburgi poole! Head ööd mulle ja kõigile, kes alles nüüd magama lähevad!