Oleme nüüd otstega USAs! Kuna meie pagas on Londonis (loodetavasti tegelikult juba ookeani kohal meie poole teel), siis ma pikalt ei saa kirjutada, sest mu lahe adapter, mis võimaldaks MacBooki akut laadida, on seal, ei julge ma seda kõike ära raisata :)
Igatahes, siia tuleb väike postitus sellest, mis ma kirjutasin esimeses peatuspunktis Stockholmis, siis julmalt kopeeritud Allandi kirjutatud tekst ning siis natuke pilte!
08:09
Oleksin tahtnud siin vahepealsetest reisidest ka kirjutada, aga kuidagi ei tulnud tuju peale. Või siis internetti. Nüüd aga istun siin Arlanda lennujaamas, et sõita koos Allandi ja Johannesega USA poole. Täna ootab meid ees veel London ja siis sealt lendame edasi üle ookeani ameerikamaale. Kasutasin esimest korda elus flysteini kodulehte lendude ostmiseks, peamiselt lihtsalt sellepärast, et nad ära katsetada. Idee on selles, et sa maksad neile väikse otsimistasu ja nad leiavad sulle väga odavad hinnad. Kui leiad ise odavamad, siis nad tasu ei küsi. Lõpuks sain lennud tõesti ca 300€ odavamad kamba peale, kui ise otsides (ja uskuge mind, ma otsisin kõvasti), aga samas lennuajad on pisut ebamugavad. Vot ei teagi nüüd.. Aga suuremahulistel reisidel on tõenäoliselt neist abi küll.
Olen veel kerges poolunes, esimene lend LOTi/Nordicaga möödus meeldivalt, meie lennul oli üks õpipoisist stjuardess, keda muudkui õpetati, aga mina magasin õndsalt umbes pool tundi lennust, ülejäänud aja virelesin poolunes, aga mõnus oli olla. Stockholmis on meil nüüd aega liiga palju. Kell on 7:12, me oleme leidnud omale juba mugava nurgataguse pesitsemiseks ning meie lend läheb alles 11:35.
Allandi tekst:
Tallinnas einestasime Subways ja väikese propellerlennukiga kenasti Stockholmi, ei midagi erilist.
Stockholmis oli mingi 5-6 tundi aega, lonkisime terminalides ja tegime pika jalgsimatka lennujaama ühest otsast teise, et jõuda oma Londoni mineku väravasse. Vahepeal väljusime turvatsoonist ka ja lasime end uuesti ära turvata. Meie Stockholmi terminalinurk oli väga vaikne enne meie lendu, võtsime Johannesega puhvetist võilepiba ja Hanna elas veel hommikusets söögist. Londoni värav oli passikontrolli taga, kus oli üliprivaatne, lesotasime ja tukastasime veidi diivanitel. Londonisse viis meid hoopis Qatar Airways lennuk, väga rahvusvaheline koostöö. Broneering Iberiast (Hispaania), lendu korraldavad British Airways koos American Airways ja lendab Qatar. Aga üsna ilmetu lend vist oli.
Londonis sai taas terminalide vahel seigelda, seekord bussiga. Vaatasime üle Heartrow põhiterminali kaubanduse ja tegime võileivaeine ühest poest. Selleks ajaks olime juba 12 tundi teel olnud ja vähemalt sama pikk (ajaliselt) osa veel ees. Otsisime üles oma terminali, Hanna läbis juhusliku valiku alusel extra turvakontrolli ja saime üle ookeani lennukisse. Londoni aeg kulus ruttu aj seal oli ka kokku vähem ootamist.
Ülemere lennuk oli Americal Airways Dreamliner Boeing. Väga šikk ekraani paneel igal reisijal, meie enda kaasavõetud meelelahutust arvutite jne ei tulnud meeldegi. Vaatasime filme, saime hästi süüa ja juua, kõike ei jõudnud ära tarbidagi, mida pakuti. Tukkusime ka veidi ja olimegi kohal - 8 tundi õhus.
Piiriületus läks libedalt, passikontrollis olid kõik pikast tööpäevast uimased ja väsinud, eriti midagi ei uuritud. Pagasit aga ei tulnud ja kulus lisa pool tunnikest, et seda vajakajäämist vormistada. Lubati 24 h jooksul saata meie öömaja kohta. Eks näis, praegu oleme küll stinky traveller olekus, aga see on ka kindlustuscase ja täna lähme ostma hädavajalikku, et see siis kindlustusega pärast tasa teha.
Leidsime üles bussi, mis meid rendikohta viis. Siis oli siin kell juba 10 paiku õhtul ja meie enam kui 24 h teel olnud, kergem zombistumine. Aga saime ikka oma auto kätte, osutus Volkswageniks, mida õnneks oli poolunes kergem käima saada ja juhtida, erinevalt kohalikus 4G mobiilsidest ja navigeerimisvahenditest. Waze ei tahtnud alguses aru saada, mis universumi osas ta on, aga Google Maps oli tearsem. Mul oli ka väljaprint kõige halvemaks juhuks ja Hanna kaardilugemise toel panime mööda öist Chicagot ajama. Et oleks teada, kell 10 on siin ikka kotttttttt-pime. Hanna helistas minu öömajale ja sõnumi oma majale, et ikka tuleme.
Umbes tunnike seiklust linnast väljasõidul ja olimegi Hanna kohas, kus ta sisse lasti. Meie kodu oli ca 15 km tagasiteed ja siin leidsime ka perenaise ärkvelolekus, kes meid sisse lasi ja näitas, mis hädavajalik. Meie maja on suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
Hommikul kohaliku aja järgi läks enne 7 uni, aga normaalne, saabki kohalikku päevarütmi sisse. Leppisime kokku, et kui ärkame, vaatama suurt poodi, et mõned emergency ostud teha ja siis nii edasi - ehk tutvuda oma kodudega vmt. Kui sobib, läheme laupäeval rongiga Chicago kesklinna avastama, aga sõltub ilmast jne. Pühapäeval kohalikku Willow kirikusse. Järgmine nädal hakkab Willow GLS business, siis on mingi osa päevast võimalik planeerida sellega.
Minu tekst edasi:
Mina elan Allandist ja Johannesest umbes 20 minutilise autosõidu kaugusel Paula juures, kellel on koer ja kes on selline aktiivne pensionär. Eile õhtul natuke rääkisime juttu, aga kuna ma olin väga väsinud, siis ega ma suurt ei mäleta, mis me rääkisime..
Kuna meie kõigi käsipagas oli üsna minimalistlik, siis nüüd katsume poodi minna ja hädavajalikud asjad endale hankida.
Pildid ka:
Meie Tallinnas enne esimest lendu! Pardaleminek ainult tagant ja kuna ma olen varem seda hommiksut Stockholmi lendu võtnud sel aastal, võtsin meile ka taha kohad, et oleks mõnus.
Ma võin lennukis käsu peale magama jääda kohe peale seda, kui olen viisakalt turvameetmed üle vaadanud. Selline magamiskostüüm :D Nagu robocop.
Johannes üsna viisakalt keeldub piltidel esinemast, aga kui te edasi vaatate, on võimalik ka tema nägu näha. Luban, et täna teen paar pilti, kus Alland ka pildil on.
Toredad purskkaevud Stockholmis.
Meie privaatnurk enne lendu täitus kaasreisijatega. Johannes arvas, et minu taga istub mingi näitleja, ma ei oska kommenteerida.
Päris tore on sellise lennuki peale minna, kui tegelt ostsid Bristish Airwaysi piletid.
Londonis oli võileib ja kookosvesi ja oliivid mu söök, üllatavalt hea hinna-kvaliteedi suhe! VÕileib oli pehme juustu ja peediga!
Üsna hästi iseloomustab see meie omavahelisi suhteid väikevennaga :D
WOW mis pult.
Ei või olla! Lennukis sai plants vs zombies mängu mängida!
Toit oli ka üle keskmise ok!
See on maja, kus Alland ja Johannes elavad. Ma pole enda maja valges näinudki veel, sest istun sees.
No comments:
Post a Comment