Ajavahest tingituna ei ole mingi raske tegu kell 21 magama jääda ja kell 6 üles ärgata :) Nii mõnus!
Ma tegin omale hommikusööki ja võin kohe juba ära öelda, et vaevu poole pildilolevast sain omale sisse ajada, enne kui üle ääre oleks tulema hakanud. Eilses supermercado del sol hispaania supermarketis olid müügil täiesti valmis avokaadod (võib-olla on see siin tavaline), aga ma võtsin kaks tükki ja siis ostsin veel mingit täistera leiba, mida lootsin olevat midagi sarnast eest krõbeleivale, aga tegelikult oli see magus küpsis.. Igatahes sai mul kõht nii täis, et viimased avokaadotükid ja pool küpsist pingutasin sisse ajada, aga jogurt küll enam sisse ei mahtunud, marjad sõin mõned magustoiduks ikka ja kookosevesi tuleb minuga Chicagosse siis kaasa.
Meie pagas pole ikka jõudnud, kui homseks ka ei jõua, pean uuesti poodi minema, sest mul ei ole ei harja ega kammi ega küünekääre ega ei ühtegi kreemi. Ma ei tea, miks ma neid juba eile ei ostnud, aga igatahes on mul neid varsti vaja.
Üks lahe asi, mille ma eile avastasin, kui ma pingutasin suurele unele vaatamata üleval olla, on see, et siin saab ju vaadata neid youtube kanaleid, mis on Eestis kättesaamatud. Või noh, ma juba tegelikult teadsin seda ette, et ma tahan paari asja vaadata ja siis eile õhtul kohe vaatasingi pool tundi videoid järjest. Sain poest omale uhke adapteri ka, nii et saan siin kõike laadida ja enam ei ole muret, et blogipostitused elektrivaesuse tõttu lühikeseks jäävad.
Alland ja Johannes peaksid umbes 10 minuti pärast mu ukse taga olema, nii et panen oma kõhukotti nüüd kaks mobiiltelefoni, rahakoti, akupanga koos laadimisjuhtmega ja kookosevee, mida ma ei jaksanud ära juua ja siis hakkamegi Chicago poole reisima!
Nii, siit tuleb õhtune postitus. Esiteks - ma olen väga elevil, sest meie pagas jõuab meile vist järgi!!! Vähemalt saime kõne ja teate, et on teel! Nii lahe!!! Ma olin täiesti arvestanud juba sellega, et see pagas on läind ja juba olin isegi üle saanud kurbusest, mis oleks võinud kaasneda.
Siit tuleb nüüd hullult palju pilte. Kahjuks see blogikeskkond teeb piltide lisamise pisut ebamugavaks, sest ta kuidagi ei lase mul mugavalt kogu kupatust siia korraga üles panna, vaid pean hoolikalt vaatama, et mis juba olen üles laadinud ja mida veel mitte. Aga igatahes, siit tuleb Chicago pildiralli!
Meie rendiautost te ei olegi veel pilti näinud. Meil on valge Wolksvagen! Rendiauto kohas soovitati Allandile suuremat ja üritati pähe määrida juttu, et me kolmekesi koos pagasiga sinna küll ei mahu, aga kus sa sellega! Auto on mugav ja tore ja kuna Alland sõidab sama marki autoga ka Eestimaal, siis on tal eriti tore. NB! Johannes istub enamjaolt eest.
Kuna jõudsime kohalikku Woodstocki rongijaama päris palju varem, läksime kohvikusse. Mina proovisin kõigepealt tellida caffé au lait mandlipiimaga, siis see sama sojapiimaga, aga kahjuks neil kumbagi ei olnud, nii et võtsin lihtsalt espresso. Saladuskatte all võin öelda, et seda ma tegelikult tahtsingi, aga kuna neil seda menüüs ei olnud, siis ma ei tahtnud jamama hakata. Alland võttis cappucino tavalise piimaga. Leti peal on minu eilsest hispaania supermarketist ostetud kookosevesi ka, sest hommikusöögil ma seda konsumeerida ei jõudnud.
Johannesel on poliitika, et ta piltide peal olla ei taha ja seda saate siin blogipostituses nüüd kogeda ka, aga siin üks harv tõestus, et ta on meiega reisil kaasas.
Rongi ootamas perroonil. Täna toimus nii Lollapalooza kui tõenäoliselt ka üks Chicago Cubside mäng, sest kõik olid end ilusasti fännisärkidesse riietunud ja rongi peale tulnud.
WOW! Rong tuleb! Jesss!
WOW, kahekordne rong, jesss!
Väga eeskujulikud rongisõitjad. Nädalavahetusel saab siin osta sellise toreda passi, mis kehtib nii laupäeval kui pühapäeval ja maksab 8 dollarit (6,8€) ja sellega võib edasi-tagasi sõita Chicago lähiliinidel palju süda lustib!
Umbes 1,5 tundi sõitu ja olimegi Chicagos! Ma olen Chicagos käinud küll, aga kaksteist (!!!!!!!) aastat tagasi ja pigem pealelõunal-õhtul. Ausalt öeldes ma mäletan viimasest külaskäigust ilutulestikku ja ühte pilti, mis Jaanus minust kuskil tegi.
Kuna Chicagos toimus Lollapalooza, oli üks suur park kinni ja tegime päris suure ringi ära, et jõuda Lake Michigani äärde.
Ja jõudsimegi!
Minu klassikaline poosetamine. Küll alles saan ma palju uusi Instagrami hitte sel reisil!
Nagu lubasin, pildistan täna ka Allandit - siit on tõestus!
Seal oli väga-väga palju jalgu!
Alland ja kõrghooned.
Alland ja teised kõrghooned.
Kuidas saada Johannest pildi peale?
1) Vaata, et Johannes oleks su selja taga2) Teeskle, et hakkad millestki eesolevast pilti tegema
3) Tee tegelikult selfie
Mina ja kohalikud suured veelinnud sõprust sobitamas.
Kuidagi õnnestus selle muru peale kõndima minna, hiljem sealt samast toredast platsist mööda jalutades olid kõik murulkõndijad kollase paelaga murust eemaldatud ja muruleminek oli juba keelatud.
THE BEAN! Ehk siis kõige olulisem asi, millega pilti teha.
Ja ka Allandiga sama pilt.
Ja tegin ka endast selle pildi.
Kõndisime seal lähedal pargis veel ringi.
Alland ja kuulus purskkaev.
Hanna ja kuulus purskkaev.
Ilm oli meil SUUREPÄRANE - umbes 25-30 kraadi, päikese käes palavam, varjus jahedam. Vahelduv pilvisus. Vahelduvad purskkaevuvärskendused. Väike tuuleiil.
Ja siis hakkas see purskkaev niiviisi pritsima :)
Tõeline eksklusiiv - 12 aastat tagasi oli seal onu ja mõned ekraanid üsna katki!
Mina ja Johannes sillal.
Kuna tänavad olid mõned festivali tõttu kinni, sai sellist harukordset vaatepilti nautida, et otse Chicago kesklinnas autoteel ei ühtegi autot!
Peale päris pikka jalutuskäiku (nii minul kui Allandil olid selleks ajaks sammud täis, aga kell ei olnud veel 13), tegime väikse pausi.
Tumedam pool Chicagost ehk ületasime ühte silda, et minna Navy Pierile ehk ühele ribale, mis ulatub järve sisse ja kus saab jalutada.
Siin olen ma 12 aastat tagasi käinud, kes oleks võinud uskuda!
Mina täna.
Ja mina siina samas 12 aastat tagasi!
Ma ei imesta, et ma midagi suurt ei mäleta.. Ilmselgelt olin sellest suurlinna õhust niivõrd pilves (nagu pilgust näha on), sest see oli ikkagi esmakordne suurlinnakülastus, esmakordne päris reis ja üldse nii esmakordne kõik, et olin õnnemullis hommikust õhtuni. Hea, et keegi (Alland) ikka pilti tegi, muidu olekski mõtlema jäänud, et kas see oli unes või ilmsi..
Allandiga ka!
Ja see oli nüüd seal täitsa lõpus.
Minust ka.
No mu põhiline olek on käed püsti ja väga põnevil!
Minu lemmikpilt tänasest!
Peale pikka jalutuskäiku võtsime järjekorda, et minna veetaksoga pisut kesklinna poole. Kümne dollari eest sai oma 20-minutilise sõidu läbi pilvelõhkujate.
Sellne oli veetakso.
Alland veetaksos.
Mina ja Alland veetaksos.
Mina ja Johnny veetaksos.
Sellised kaunid vaated.
Õhus on näha ühte lennukit reklaambänneriga. Neid lendas seal palju ringi. Üldse oli huvitav, kuidas kogu liiklus - autod, jalgrattad, jalakäijad, jooksjad, paadid, laevad, lennukid ja helikopterid kõik omas tempos toimetasid all, keskel ja üleval.
Erinevas suuruses ja värvitoonis paate.
Sellised uhked sillad peaksid ka üles tõusma, kui mõni gigantpaat peaks sealt alt läbi minema.
Minu emotsioon iga uue pilvelõhkuja nägeise peale.
Uhke värk.
Ees paistab Trump tower.
Kajakilaenutus. Jah, seal sama jõe peal võis ka rahulikult kajakiga sõita.
Tegelikult ei tea, kui rahulik see sõitmine on, kui kõikide nende paatide ja laevade ja kaatrite vahel kuidagi udjada.
Ja siis.. siis oli seal mees ka suppimas. Suppimine on selline spetsiaalne viis vees edasi liikumiseks, et sul on sup'i laud, mille peal sa seisad ja siis aerutad.
Trump tower lähemalt.
Selline maja, et alumised korrused on parkimiseks (kui pilt suurelt lahti teha, on näha, et mõned autod pisut tagurdades saaksid täitsa toredasti vette sulpsatada) ning ülemised korrused on elamiseks. Mõnus ju!
Very american!
No kogu aeg oli nii põnev vasakule ja paremale vaadata, et see 20-minutiline sõit läks küll väga kiiresti.
Suur hirv järve ääres. Muideks täna õhtul nägime autoaknast tee ääres ka hirvesid. Ja mina olen 99% kindel, et nägin ka lendavad jaanimardikat, kes kenasti mulle vastu säras.
Lennuliiklus.
Alland rongi ootamas.
Hanna rongi ootamas.
Hanna veel rongi ootamas.
Jeeee, rong tuli!!!
Rongiaknast paistis läbi filtri tore pilvelõhkujate linn. Chicago tuleb indiaanikeelsest sõnast vänge sibul.
Peale Chicagot läksime Johannese-Allandi koju, et korraks uurida, kas meie pagas ehk jõudnud on. Ei olnud. Siis tutvusin põgusalt nende pererahvaga ja läksime Allandiga shoppama. Ostsin endale harja, kammi, juukseõli, näopuhastusvahendi, kreemi, küünekäärid, plätud, suvalised kingad, kaks pluusi, kaks väikest ämbrit (et vannitoas asju hoida ilusasti) ja võib-olla veel midagi ja siis läksime toidupoodi, et õhtusööki osta.
Mina suure hurraaga õhtusöögiks valmistumas, aga üsna pea selgus, et Johannes oli juba silma peaaegu looja lasnud ja Alland ravioolidest ja salatist ei hooli, nii et...
Allandi õhtusöök:
- hot dog (sai, külm vorst, kolm lehte rukkolat, kaks tomatit, sinep, pisut sibulat)
Hanna õhtusöök:
- mozzarella-mascarpone-parmesani ravioolid balsamico kastmega- värske salat tomati, mozzarella ja värske sibulaga
Novot! Peale seda toredat õhtusöömingut tulin koju, rääkisin tunnikese oma perenaisega juttu. Poole jutu peal küsis ta : "So let me ask you once again if you are also Brexit?" Ehk siis.. Nagu ikka, natuke keeruline on asju seletada. Peaasjalikult üritan oma selgitustes olla hästi pinnapealne ja lihtne, sest pole mõtet keeruliseks ajada ja inimestel pead valutama panna, kui ajalootundi andma hakata. Kui meie pagas peaks jõudma, siis sealt tuleb ilusasti paar pakki komme ja väike booklet Eesti kohta, mis peaks kõik vajadused rahuldama.
NB! Pidin googeldama "how to open american window" sest ma ei saanud oma toas akent lahti. Lõpuks tuli välja, et ma lihtsalt ei julgenud jõudu rakendada. Videos tundus, et onu üldse ei rakendanud jõudu, aga kuna minu toa aknaid ei ole keegi pikka aega avanud, siis pidi natuke jõulisema liigutusega need lahti tegema.
Nüüd jään õndsalt magama, lootuses, et homme jõuab pagas siia ja ma saan toredasti kommi hakata jagama kõigile ning mõned oma riideesemed ka kätte. Aga isegi kui ei saa, siis pole üldse hullu, ameerikas on poed kaupa nii paksult täis, et hoia ja keela.
No comments:
Post a Comment