.... aaaand packing! Täna oleme veetnud terve päeva kaaludes oma kotte üle- ja alaspidi, et aru saada, kuidas kilod omavahel on kooskõlas. Õnneks olin ma piisavalt ettenägelik, et ostsin juba Eestis ära ette ühe lisapagasi. Ja seda on meil nüüd vaja! Kui te vaid teaksite, kui palju kaalub üks kilo komme! 2,2 naela!
Aga hommikul me käisime kalastamas ning see oli väga varajane! Start oli kell seitse!
Sõitsime sinna Lee punase fordiga, võtsime õnged kaasa ja landid ja ussikesed.
Mina valmistumas mentaalselt kalapüügiks.
Lee aitas mul panna ussikese konksu otsa.
Lee juhendamas mind, kuidas kalastada.
Johannes ja Lee.
Mina ja Johannes.
Vaade kaugelt.
Mina lõikamas vihmaussi. Jep.
Ja esimese kala püüdis! Hannnaaa!
BASS! Ahven! Jess! Suuresuuline ahven!
Mina musitamas kala.
Lee päästis kala ära ja kala saab nüüd edasi ujuda!
Kalastamas.
Seal oli ka kilpkonnasid, aga mina neid ei näinud.
Lee püüdis ka üsna mitu kala.
Bluegill ehk Sinilõpuseline päikeseahven! Kas te näete sarnasusi?
Aga nüüd?
Kohalik onu näitas ka maja, mis sinna tiigi kaldale oli ehitatud.
Sojaoapõld.
Alland kalastamas.
Alland veel kalastamas.
Maja eemalt.
Maja teiselt poolt eemalt.
Siit eemalt.
Ja sealtpoolt eemalt.
Kalastasime kokku umbes kolm tundi, siis sõitsime tagais Galesburgi ja võtsime suuna Peoria poole, mis on üks umbes 115 000 elanikuga linn siin läheduses, umbes tund aega eemal.
Meie lemmikuks saanud chick-fil-a, kust võtsime natuke süüa.
Mina ja jook.
Käisime ka kohalikus muusikapoes, demostreerisin oma oskusi.
Käisime kohalikus katoliiklikus poes jälle.
Alland omale pühaduse rüüd valimas.
Vaated Peoriale.
Uhke sild. See ei ole Missisisipi, see on Illinois river.
Aga see oli nii suur, et võiks vabalt olla Missisisisipi.
Peorias me natuke shoppasime veel kingitusi ja ma ostsin omale kleepsutegemis masina (!!!!) ning paar raamatut ja siis otsisime veel ühte spetsiifilist teipi, mida me ikka veel ei leidnud.
Peale suurt ringijalutamist Peorias läksime "all-you-can-eat" kohta sööma.
See on meie enne söömist. Süüa oli palju!!! Seal oli valida kõike, alates tervislikust lõpetades ebatervislikuga.
Vahepeal oli hirrrmsasti sadama hakanud ja põgenesime autosse, et kiirelt ja natuke kuivalt koju saada. Vihm peatus juba peale minutit autos sõitmist.
Ja siin oleme me kodus - jagasime ameeriklastele natuke kingitusi ja mina kirjutan blogi.
Lee ja Joyce kingitustega.
Ja nüüd ma teengi veel oma viimased pakkimised (tegelikult teen need homme hommikul) ja siis saab vaikselt Euroopasse tulemise peale hakata mõtlema.
No comments:
Post a Comment