Mu südames on naerukrambid, kui ma seda postitust kirjutan. Nimelt istun ma praegu siin Likou'de pere majas (see sama, kus eile oli basseinipidu), sest ma unustasin oma kodu võtme Willowisse. Ja mitte lihtsalt ei unustanud kogemata, vaid kui ma ühte nende koledatest WC'dest kasutasin, oli minu püksitaskus minu kodu võti ning see otsustas minna hoopis kanalisatsiooni uitama. Niisiis, minu kodu võti ujub kuskil torudes praegu ning mina ei saanud oma pererahvast telefoni teel kätte, nii et tulin Likoude juurde külla. Jube lõbus on, ma arvan, et varsti mu pererahvas võtab minuga ühendust ja saan tagasi koju. Aga mul on nii naljakas selle pärast, et Elisabeth Parman võib kindlasti mu feilide nimekirja selle täitsa normaalsele kohale paigutada.
Täna hommik veel minu kodus, kus mul olid jalas need püksid, mille taskus oli ka koduvõti.
Täna ma sõitsin autos kõige taga, sest meil olid peal lisaks Meelisele ja Karitale veel Reena ja Sami, Reena seepärast et tema abikaasa Craig pidi juba hommikul varem Willowisse sõitma ning Sami on soomlane, kes samuti Likoude juures elab.
Meil oli terve konverentsi aja palju nalja ja sõbrustamist soomlastega, ükskord unustasime näiteks Sami Willowisse ja läksime ilma temata ära, teinekord aga canceldas Sami meie õhtusöögi plaanid eestlastele teatamata suurest arusaamatusest ja kogu eestlaste tiim oli näljas.
Kuna tagaistmel hakkas mul igav, kuigi sõit ei ole üldse pikk, siis ma tegin endast pilte. Wow kui ilus tüdruk. Ma sain just SMSi oma perelt, et nad tulevad võtavad mu peale kus iganes ma olen, enne kui nad Willowisse sõidavad. Neile ma veel kogu lugu ei rääkinud, ütlesin et "ma jätsin oma võtme Willowisse"..
Meil hommikul oli selline suur ühine kogunemine kõik rahvused koos, kus veel tuletati meelde, kes kes kõnelesid ning umbes ka seda, et mis oli hea ja mis mitte nii hea.
Like a boss.
Peale seda suurt meetingut järgnes regionaalmeeting, kus olid enamus Euroopa riigid esindatud ning ka meil oli oma laud.
Me varusime eestlaste tiimile hulganisti energiat, et näksida ja otsustada, kuigi me olime eile juba enda arust superplaani kokku pannud, siis täna andis GLSi kohalik tiim konkreetsed juhised ja soovitused, nii et pidime pisut oma plaane muutma.
Eestlased laua taga otsustamas, et mis on lahe ja mis mitte nii lahe.
Näiteks leedulaste laud ei olnud üldse nii küllustlikult söögiga varustatud kui meie oma.
Mina ja tähtsad onud, kes üritavad teha asjalikku nägu.
Esialgsed plaanid, et kes-kus-millal.
No oli üsna palju arutamist, et mis ja kus ning lisaks, et mis millele järgneb ja kuidas me Eestis seda produtseerime.
Palju Mac'e (minu oma pole pildil) ning ülipalju plaane, mitu korda ümber kirjutatud ja tehtud.
VÄGA oluline ARTSY stuff, kohviplekid (aitäh Meelis).
Meiega liitus ka soomlane Sami (paremal), suurest armastusest soomlaste vastu ei ajanud me teda kohe ära ka.
Meie tiimipildi ettevalmistused.
Väiksed võimlemisharjutused peale pikka-pikka istumist. Eile arvas Likou pere ema, et ma olen tantsija, no tuleb välja, et tõenäoliselt olen.
Mina ja minu ameerika tiim.
OK, ok, nad ei ole tegelt minu tiim, mina olen nende siniste juustega aksessuaar.
No nüüd me oleme siin Likou'de kodus ning siin on ikka väga üliküllustlikult kõiki asju, väike valge tiibklaver, ülipalju tubasid, kus on lihtsalt igasuguseid asju. Aga nüüd ma ei teagi täpselt, mis edasi saab. Kas me lähme Dundee'sse kuskile sööma ja siis ma jään linna seiklema või olen siin kuni mu pere mind üles korjab või lähen niisama maailma avastama, vot ei tea.
No comments:
Post a Comment