Tänane päev oli oma GLSi sessioonide kvaliteedilt märgatavalt parem. Kõik kõnelejad olid niivõrd lahedad, et põhimõtteliselt võiks ühe päeva täitsa siit kopeerida, peaaegu. Jällegi, ma ei hakka teemadest siin pikemalt jaurama, sest ma olen ikkagi väsinud nagu harjumuseks saanud ning pealegi selleks on mõni teine aeg ja koht, et nendesse süveneda.
Me läksime täna hommikul veel varem Willowisse ja mul oli hommikupoolik tõeliselt kiire. Selle kiuste arvas perenaine, et võiks täna mulle demostreerida Mercy toredaid trikke. Need olid väga toredad trikid, aga mul oli väga kiire.
Siin suurest palavusest ja kuuma-külma vaheldumisest hakkavad kõik jalanõud hõõruma. Minu jalad on üsna verised.
Täna oli prügi ärasaatmis päev, terve tänav oli siniseid kaste täis.
Ja neid ulatus silmapiirini.
Tänane snackpack oli selline, siin seda GLSnext appi promotakse ikka nii palju, et kui teil veel seda pole, kallid blogilugejad, siis palun, nüüd on viimane aeg see endale hankida.
Siin on toit ikkagi võrdlemisi tervislik ameerika keskmisega ning minu vaieldamatu lemmik tänases päevas oli õuna-kaneelikrõpsud. Nagu kuivatatud õunad, ainult pisut krõmpsumad ja kerge kaneelinoodiga. mmmmuah!
Meie lõunalaud oli paras segapudru.
No siin on Bill Hybels ning Brian Houson ühe pildi peal kõrvuti istumas. Ja seda tegid nad mitte ainult korraks vaid täitsa pooleteiseks tunniks. Üldse oli väga uhke ja eepiline täna kõik saalis toimuv.
Tänaseks lõunaks valisin võileiva. Liiga palju sinki oli vahel, muidu täitsa ok.
Saatsin oma hostile oma numbri.
Seeee mu, mu sõbrad, on üks tagumine osa ühest LED ekraanist.
See on raamatupood, mis on ülimalt populaarne. Mul oli niiiii naljakas seal olla, sest ameeriklased on ikka hullud. Millest kõigest nad raamatuid ei kirjuta, lausa tundub, et vahepeal on tegu naljaraamatutega. Aga ei ole.
See riiul oli kasutatud raamatute riiul, kus keskmine raamat maksis umbes 3 dollarit. No ma vaatasin seal ringi ja praegu olen ma väga õnnelik, et ma ühtegi raamatut ei ostnud. Põhjus on näha selle postituse viimases pildis.
:D No mida.. Seal oli umbes 50 erinevat sorti Piiblit (mitte mingit käsiraamatut, mis spetsialiseeruks heegeldamisele nagu meil Eestis on vaid reaalselt lihtsalt Piibel) igaks elujuhtumiks - Piibel matkaleminekuks, söögitegemiseks, vallalistele, abielupaaridele, hommikul lugemiseks, õhtul lugemiseks, ärimeestele, õpetajatele - no kellele iganes ja milleks iganes.
No see oli ka üks tähelepanuväärne Piibel. Seal oli ikka tõesti nii seinast seina neid, tegin väga palju pilte neist, aga ei hakka praegu seda blogi Piiblipiltidega üle koormama.
No siin pildil on keegi kuulus, keda ma ei tea.
Ok, väike googeldus ning tegu on Commoniga. Tegelikult ma ei googeldanud vaid vaatasin GLSi facebookist seda. Ma üldse imestan, et miks mu news feedis mitte midagi muud peale GLSi ei jookse, aga sain aru, et ma ju magan, kui muu, eestimaine, asi seal jookseb..
Okei siin pildi peal pole nii hästi seda näha, AGA üks ekraanidest, suur LED, parempoolne, hakkas streikima. Te näete selle tädi vasaku käe peal rohelist ruutu, selle ekraani peal oli veel alasid, mis ei olnud sellised nagu nad peaksid. Ma olin väga šokeeritud sellest, nad ei saanudki seda lõpuni korda. Õnneks ilmnes viga alles teise päeva eelviimasel sessioonil nii et polnud hullu.
Peale kogu selle tarkuse ammutamist asusime valima, et mis võiks eestlaste GLSil olla need ideed, mida edasi võiks anda.
Rebisime ühest notebookist välja kõnelejate pildid ja teemad ja hakkasime neid siis lahterdama, et mis on ei, mis on jah ning mis on võib-olla.
Saime ainult ühe kindla "ei" ning umbes 4 "võib-olla", millest enamus olid siiski üli tugevad. Suurema kogemusega GLSitajad hindasid selle väga heaks tulemuseks.
No siuke romantiline otsustamine oli meil kaitsva lipu all.
Erinevad hunnikud, et ära otsustada, mis siis oli kõige parem.
Meelisel ilmselgelt on üsna selged visioonid, et kes millal rääkima peaks. Kui me olime enam-vähem ära otsustanud, et mis on sees ja mis väljas, panime paika ka esialgse ajakava, et kes mis päeva ja millal on.
Arutelu oli üsna akiivne ja otsustamisele kulus kokku umbes tund. Mis tegelikult on väga väike aeg. Aga tegelikult olime me juba terve konverentsi kõik oma peades kui ka omavahelistes vestlustes suure enamuse eeltööst ära teinud.
See on meie tiim ilma minuta kaugelt.
See on tühi Willowi parkla. No päeval oli see nii täis, et inimesed pidid ümberasuvatele põldudele sõitma, et parkida.
Willowil on oma tänav. Jah, ka google mapsis.
Aga nüüd siis saabusime kreeklaste juurde! No vot see oli loss level2!
Kui eile oli CARE CENTER tour siis täna võiks sama hästi teha Itasca Ellipse tuuri. Tegemist on luksusliku "matka"bussiga. No mis matk see on, kui sa sõidad hotellitoas ringi. Kes vähegi jaksab, võib tsekata siia et saada veel täpsemat infot, kus ma oma jala tõstsin. No tegu on tõesti sellise masinaga, mida sa näed kuskil dokumentaalfilmis ja mis tundub liiga absurdne ja ebareaalne, et olla päris.
Nahast diivan, mis käib lahti queen size voodiks. Taamal köök.
Office ja salongiosa.
Ohhoo, kas te küsite, et on neil toolidel ehk massaživõimalus? Ehk saab istmesoojenduse sisse panna? Äkki saab neid 360 kraadi pöörata? Äkki üks neist on juhiiste ning teine kõrvalreisiga oma? Jah, kui teil need küsimused huulile kerkisid, võin teile kinnitada, et teil oli õigus.
Täisvarustuses köök. Ausõna, ma pole kunagi oma iseseisva elu jooksul elanud köögis, kus oleks pooltki sellest varustusest, mis seal bussis oli.
Mikrolaineahi, induktsioonipliit, uue põlvkonna kohvimasin (ok, oma maja köögis on neil veel uuema põlvkonna kohvimasin, mida isegi nad ise kasutada ei oska) - see on kõik üks tavaline köök bussis.
Aaa, nõudespesumasin.. Niisama.
Üks KAHEST WC'st, mis seal bussis oli.
Juhtimispaneel, kust saab määrata, mis parasjagu bussis töötab ja mis mitte.
JAH SEE VOODI KÄIS ELEKTRILISELT SUUREMAKS. Jah, ma olin terve selle tuuri aja lihtsalt naeru- ja hämmastusehoos.
Aa kas siia mahuks ka äkki pesumasin ja kuivati? No muidugi!
Ja see ei olnud üldse veel kõik.. Ma ei teinud kõigest pilte, sellest kuidas seal oli päris kamin ning 3 televiisorit, üks suurem kui teine või siis kuidas on olemas veel väliköök sellel bussil ja ja ja ja.. Jah.
Pererahval oli ka kolm minikoera, kes kõik olid omavahel suured sõbrad ja armastasid külalisi.
Aaa.. See on siis bassein ja mullivann. Niisama.
Koerad jubedalt armastasid mind, elasid mu otsas igal võimalikul hetkel, tõenäoliselt sellepärast, et mul oli kassi pildiga pluus. Või siis sellepärast, et kõik täiskasvanud ajasid asjalikult juttu omavahel ja mina kõnetasin vestluseks ikka koeri, alustades üldjuhul klassikalise "who's a good boy?"ga ning liikudes edasi "i know you love me"ni.
Nagu väiksed mänguasjad.
LÖ GRANDE PIZZA OF ALL THE PIZZAS.
No et leks aru saada selle pizza suurusest, siis see on väike võrdlusmoment. Ja mul ei olnud isegi kõige suurem tükk. Igatahes peale seda pizzat ning magustoite, mis pildile ei jäänud, sest mu käsi ei tõsunud enam sellest suurest juustukogusest tingituna mitte tolligi. Ometigi suutsin ma vahetada riided ja ronida veel basseini, isegi ujuda ja vesiaeroobikat imiteerida.
AGA miks on hea, et ma raamatupoest raamatuid kaasa ei ostnud - see on umbes 80% raamatutest, mis ma pean Eestisse kaasa võtma ja alles algas mu reis.. Kes teab, mis veel siin vahepeal juhtuda võib, igatahes on tore, et mul tulles kohver üsna tühi oli.
OKEI, ma olen seda blogipostitust teinud 1,5h sest pildid laadisid nii kaua millegipärast ja ma olen nüüd küll nagu üks õige vanainimene, igalt poolt valutab ning uni tuleb peale. Homme jälle, kohtumiseni!
No comments:
Post a Comment