lennukimõtisklused

Lennukimõtisklused nr1.

Olen Chopini lennujaamas ning siin ona ka WiFi. Normaalne. Ma mõtlesin, et tegelikult on ikka hea, et paljudesse kohtadesse ei saa Eestist otse lennata vaid alguses peab tegema sellise sutsaka. Saab ennast nagu pikemalt ette valmistada selleks reisiks või nii. Mul on jäänud selline tunne, et ma ei ole viimasel ajal üldse mõelda saanud rahulikult ja lennuk on supertore, kui.. Kui vaid meie lennul ei oleks olnud kisavat titat, kes enne Poola jõudmist pool tundi karjus. See oli kurb. Minu kõrval istus üks tore Eesti tädi kes sõitis edasi Torontosse, ta lasi mind enne lennukist välja ja ta nimi oli Anna. Me tegelikult eriti suhelnud omavahel, aga kuna me mõlemad kiirustasime edasi järgmisele lennule siis mõistsime üksteist sõnadeta. 

Lennukis saime vett ja šokolaadi ja oli tore, maha tulles oli imelik see, et oi passikontroll.. No mul läks see väga valutult, sest ma olen EUs ja EUle oli ekstra eelisjärjekorras kontrollid. Tore Poola onu lasi mind ilma küsimusteta edasi. Poola lennujaam tundub suht väike, võrreldes eelmise korraga on see natuke rohkem korras ka vist.. Ega ma tegelikult ei mäleta sellest 10 aasta tagusest Poola lennujaama peatusest eriti midagi. Aga suht mõttetu lennujaam, selline hall ja ebamugav. Aga palju valgust ja aknaid vähemalt. Mulle tundub et minu akna taga ootab mind juba mu lennuk ning mingi osa meeskonnast läks just sinna peale. 

Mul on kõht natuke tühi, aga nagu ma mainisin, siis see lennujaam tundub liiga mõttetu et siia panustada ja ma ei näinud oma rännakul eelmiselt lennukilt oma väravasse ühtegi söögikohta, mis oleks kuidagi mingit emotsiooni tekitanud. Niisiis ma tsillin oma tühja kõhuga edasi, sest ameerikas ma vaevalt et enam seda tunnet tunda saan.

Lennukimõtisklused nr2.

Olen nüüd Norrast juba möödas, lennuk lendab Inglismaast põhja pool meres ning sundub Islandi poole. Lend on kestnud praeguseks umbkaudu kolm tundi. Minu suureks õnneks peale lendutõusmist hakati juba söögist rääkima. Tore on, sest mul oli kõht väga tühi. Valida sai kas kana või kala vahel ja ma võtsin viimase. Kala kõrvale serveeriti kartuliputru, sooja kuklit ning ühe kaane all oli kahtlane sisu - mingi punane plöga, tõenäoliselt mingitlaadi liha, üks petersellitükk ja kaks poolikut kuivanud kurgiviilu. Magusroaks oli kreemine šokolaadikoogitükk. Peale kahte ampsu kala ja saia oli mul kõht juba täis nii et jätsin selle kahtlase liha ja kuivad kurgiviilud söömata. Vähemalt viis korda on juba juua pakutud, ma pole ikka veel käiku WCsse ette võtnud. Õnneks ei istu ma täitsa keskel vaid ääres, minu kõrval istub üks paks onu kes oma suure käega natuke laiutab. Õnneks ta on poolakas ja kuigi ta vaatab, mida ma siin arvutis kirjutan, siis pole tal õrna aimugi, et ma temast jutustan.

Siin LOTi lennukil on peal päris korralik meelelahutussüsteem. On muusikat, telesarju, filme, digitaalseid ajakirju, igast huvitavat kraami. Ma olen ära vaadanud ühe osa New Girl’i ning ühe osa A to Z ning avastasin siis, et siin on isegi kontserte!!! Võtsin Foo Fightersi kontserdi ning OHHHH üllatust, see on hoopis dokumentaal Chicago muusikasekenest. Igatahes väga õnnestunud valik ning ma olen seda juba 20 minutit vaadanud, ongi õige aeg paus teha et hiljem edasi vaadata.

Ma panin enne lendu oma arvutisse ja telefoni vana kõvaketta pealt muusikakaustad “yy muud” ja “yyy muud”, mis on minu sorteerimata muusika alates sellest ajast peale, kui ma üldse arvutis muusikat kuulasin. Väga lahe ja nostalgiline kuulamine on. Siin elektripistikut ei ole, aga mu arvuti usub, et ta aku peab vastu umbes 7 ja pool tundi nii et ma väga ei oska kurvastada selle üle. Lisaks on siin meelelahutuskeskuses USB, kust saan telefoni laadida. Hahahahaa just kui ma olin eriti mugava kirjutamisepositsiooni võtnud lasi minust ees istuv onu oma istme max alla ja mu arvuti oleks peaaegu pooleks läinud. Mina kahjuks oma istet alla ei oska panna ja kirjutada niiviisi edasi on üsna ebamugav.. Jah, mul on selline tunne et see nupp, mis peaks mu istet alla laskma ei tööta või siis ma ei oska seda õigesti kasutada. Eks ma siis proovin oma ebamugavuses edasi olla. Vahepeal on arvuti uued arvutused teinud ja usub, et aku peab veel 8 tundi vastu. 

Lennukimõtisklused nr3.

Noni, oleme praegu Hearsti ja Chibougamau vahel oma aeroplaaniga. Chicagosse on 1035 kilomeetrit veeli, õues on 48 kraadi külma, Chicagos on kell 5.50PM ning lend peaks kestma umbes kaks tundi veel. Eestis on aeg praegu 01.51 ning meile hakatakse pakkuma teist einet. Ma tegin siin meelelahutuskeskuses vahepeal kõik tetrise rekordid üle ning käisin 1x WCs. Seal oli hästi lõhnav kätekreem ning WC kõrval oli hängimispaik kus mehed õlut jõid. Vahepeal paks onu mu kõrvalt kadus pooleks tunniks ära, esialgu ma mõtlesin et ta jäi vetsu kinni aga siis ma hiljem mõistsin, et ju käis ka meestega õlut joomas WC ees. Siin lennukis on kuidagi eriliselt suur rõõm olla väike inimene. Kohati ma isegi magasin nii, et asend ei olnud piinavalt, kurnavalt, väsitavalt ja valusalt ebamugav vaid lihtsalt ebamugav. Siin ilusasti selgitati meile et mingi special valgustus on, mis aitab ajavahet natuke kergemini üle elada kui sa suudad magada selle aja kui valgus pime on. No ma ei tea, võibolla business klass magab aga siin küll keegi vist ei maganud. 

Nüüd on juba 981 kilomeetrit Chicagosse ning kui ma nii jätkan siis me jõuame enne kohale kui ma kirjutatud saan. Niisiis teen oma enda tetrise rekordeid üle ja ootan, et mis meile veel süüa antakse. Selg on valus ja tahaks võimelda, aga ainus koht, kus selleks ruumi on, on hõivatud juba õlut joovate meeste poolt. Minu teisel pool kõrval istub mingi eriline poiss, kellele tuuakse special sööki, ma ei saagi aru, mille poolest see söök eriline on, aga igatahes ta saab kogu aeg toidu kõigist varem kätte (mis on hea näitaja - ma tean et siis me saame ka varsti süüa). 

948 kilomeetrit juba :O Lõpetan nüüd selle kirjutamise, panen arvuti kotti ja ootan oma sööki! 

_:_:_:_:_:_

kuna ma olen jube väsinud ja kodust postitan seda, siis pildid tulevad siia kõik sellises järjekorras, nagu juhtus

Tallinna lennujaam. Mulle tundub, et mu iPhone nagu teeb kuidagi paremaid pilte viimasel ajal.. Taevas näeb pildil välja ilusam kui päriselus.

Vaade nr1

Simpsonite pilved ülevaltvaates, taustal Eesti.

Mulle muidu vahvel vapsee ei meeldi, aga see prince polo oli loti lennukis täitsa ok.

No pole ime et igast põllusaadused meile Poolast tulevad, kui siuke maa on!

Warsawi.

Selle lennukiga siis hakkasin varsti ameerika poole sõitma!

Läksin lennuki peale. Toronto lend oli üle müüdud nii et ma igaks juhuks võtsin end lennujaamas järjekorda, et ikka lennukile saada.

Meelelahutuskeskuse keelevalik.

Essa söök lennukis, mis oli suureks õnnistuseks minu väga tühjale kõhule. Vasakul üleval kahtlane asi, mida ma ei söönud (sõin ainult peterselli ära).

Olime juba nii lähedal!!

No ikka täiega lähedal!

Lahe kaart, mis näitab, kus parasjagu magatakse ja kus mitte.

Teine söök, milleks osutus tuunikalavõileib, mis ka oli asja ette.

Ja greip ja ananassilaadne asi paremal pool.

UIuiui kui lähedal me juba olime! Aga Chicagos valitses äike ja me tiirutasime 45min umbes Chicago ümber, mina muidugi paanitsesin, et me sõidame sinna järve lennukiga ja maandume seal.

Tegelikult lendas ikkagi tagasi lennuk lennujaama poole. Mega hull turbulents oli, sest äike ja muud asjad valitsesid kõvasti ilmaolude üle. Mina kuulasin oma iPhones ilusasti muusikat ja panin silmad kinni ja avastasin üks hetk, et oleme maandunud!