summit day 1

Jõudsin lõpuks koju. Täna oli pikk päev, mulle tuldi umbes kell 11 siia järgi ning kohaliku aja järgi on kell praegu 10 õhtul ning kuna ma öösel siiski liiga hästi magada ei saanud, on praeguseks unelevel päris kõrge. Täna siis oli esimene GLSi ettevalmistuspäev. 

Kuna ilm on siin ilus siis ei ole vaja eriti riidesse panna. Kui Meelis ja Karita ja soomlane Sami mind peale tulid võtma, hoiatati konditsioneeri eest. Võtsin igaks juhuks kampsuni kaasa, aga kotist välja ma teda päeva jooksul ei pidanud siiski võtma.

Hommikul majast välja minnes ei osanud ma kuhugi poole eestlastele vastu jalutada ja kuna nemad natuke ekslesid mulle järgi tulemisega, jalutasin ringiratast ning tegin pilte. 

Mina elan Winton Courtil, mis on lihtsalt üks väike ringtee-tänav.

Kohale jõudes registreerisime end sisse. Sellel aastal on kogu summiti asjaajmine võimalikult paberivaba (loodus ja metsad jne) ning peale kaelakaardi ja kava ei saanudki suurt midagi. Tegelikult saime küll. Saime süüa! Ja kohtusime ülejäänud Eesti tiimiga. No lugu on naljakas - siin on kolm abielupaari ning mina. Ma ei tunne end küll kuidagi imelikult, aga vahepeal mõtlen, et kas peaks. 

Hommikul oli meil väike tore oleng Bill Hybelsiga, kus ta rääkis natuke sellest, et juhtimine ei olegi lihtne ning sellest, kuidas tekivad visioonid. Muusika oli väga tasemel, aga suuri üllatusi ei olnud, üks võõras lugu oli, mida ma varem ei olnud kuulnud, aga isegi enamus seaded olid juba mõnest Hillsongi-Newsboysi-Planetshakersi ideest niivõrd mõjutatud, et väga kodune oli kuulata.

Sellel aastal on GLS ikka väga eriliselt mind vastu võtmas, ma sobin igasse koridori ja iga väljaprindiga nõnda ilusasti kokku et kohe imelik hakkab.

Pealelõunal oli üks strateegiline meeting, kus räägiti GLSi statistikast. See terve loeng oli et "uuringud näitavad", mis minu jaoks mõjus kahtlaselt, sest need protsendid ja statistika oli ikka täitsa imelik, ma tahaks väga teada, missuguste mõõtevahenditega nad selliseid numbreid saavad. Aga no see selleks, palju oli ka asjalikku juttu. Õhtul oli meil veel Regional Meeting, kus olime Euroopa osas. Eestis kusjuures päeva jooksul mainiti mitmeid kordi ka suures saalis ära, sest me oleme lahedad. Peale Regional Meetingut oli veel kella kuuest õhtul noorte GLSi korraldamise erikoosolek, kuid kuna meie lõunasöök oli olnud kell 12 ning me olime väga näljased, sõitsime hiinakasse sööma.

Vot selline seis siis järgmisel kuul, ei saa kurta!

Peale kõhutäit (ma võtsin kõige väiksema võimaliku koguse ja sellest jaksasin ära süüa kah ainult pool) tahtsid Karita ning Meelis Targeti shopingut teha. Egas mul kah midagi selle vastu olla saanud. Karita ja Meelis on abielupaar, kellel on neli last Eestis kingitusi ootamas. Kui Karita küsis, et mis kell me võiksime kassade juures kohtuda ning ma pakkusin välja, et 15 minuti pärast, oli reaktsioon üsna üllatunud. Leppisime kokku, et kohtume 45 minuti pärast. Niisiis jalutasin mööda Targetit ringi üsna nõutult, sest esmavajalikud asjad (kreem, läätsevedelik ja lifesaverid) leidsin üles esimeste minutitega. Niisiis luusisin ringi, ega mingeid hullusid ahvatlevaid pakkumisi ma ei leidnudki ja lihtsalt võrdlesin pisut hindu. Riided Targetis küll odavamad ei ole, samuti voodipesu või jalanõud on pigem kallimad kui Eesti supermarketites. See-eest söök ja kosmeetika ja tehnikavidinad ja koolitarbed, oo, oo kui palju odavamad kohati!

See on siis üks kosmeetikariiulivahe, tegin sellest pilti kõikidele oma kosmeetikahuvilistele sõpradele. 

Kuna mul oli igav, siis otsisin, kas ka sinist juuksevärvi on poest võialik saada. Oli lausa nelja varianti - üks neist (vasakul üleval) oli 2-3 pesuga mahatulev värv, mis mitte ei jäta pigmenti juuksekarva sisse vaid pealispinnale. Siis klassika - sinine juukselakk, pildil näha sinise korgiga pudelit. Paremal üleval on juuksekriit sinine, värvivalik oli kaunis lai nendel juuksekriitidel, aga need tulevad ka kohe maha, isegi pesema ei pea, ainult natuke korralikumalt pead kammima ja saadki värvist lahti. Keskmise riiuli paremal pool on aga püsivärv, sinine ja ka muud toonid, mida Eestis Rimides ja Prismades müüakse. Ma pole seda ise proovinud, aga ehk peaks kunagi. Mitte veel siin USAs aga äkki kunagi Eestis.

Kui 45 minutit oli möödas ja ma olin täisti veendunud, et mul ei ole enam midagi poes teha, aga Meelist ja Karitat ei paistnud kuskilt, otsustasin, et ostan küünelaki ja värvin küüned ära. No ütleme nii, et ma oleks saanud ka 10 kihti küünelakki peale kanda, sest neil läks shoppamisega mõnusalt aega, et kõigile oma neljale lapsele kingitusi-riideid-tarvikuid varuda. Aga mul oli ka tore, Targetis oli WiFi ja ma lakkisin küüsi. 

Nüüd olengi juba oma voodis ja olen väga kindel, et ma jään kohe magama, sest ma olen täitsa väsinud. Homme on äratus kell 7 ja ma proovin väikse jalutuskäigu hommikul ette võtta, et teistel eestlastel mind mugavam kätte oleks saada. Päev on homme pikk, läheb vist täitsa õhtuni välja ja homme äkki lähen mingile õhtusöögile mingite ameeriklastega.. Täpselt ei teagi.

Willow Creekis igal pool on internet, mis teeb sealoleku eriti mõnusaks. Mul on kaasas pidevalt arvuti, et teha suuremaid märkmeid, märkmik, et teha väiksemaid märkmeid ja telefon, et lahendada kriisiolukordi, mis vahepeal Eestis juhtuda võiksid. 

Kreemitasin end nüüd oma odava kuid superhea Palmersi kreemiga pehmeks ning istun siin linade vahel ja jään magama! Teil saab kell varsti pool seitse hommikul nii et peaks vist hommikutervitused sinnapoole saatma!