Galesburg 1

Kuigi West Dundeest oli raske lahkuda, kadus see raskus kohe kui ma Lee'd ja Joyce nägin. 

Kuna Johnsonitel oli kõht tühi, otsustasime minna hiinakasse. Hiinakas aga oli suletud nii et me läksime järgmisesse kõige lähimasse kohta - Mehhiko restorani. Jutustasime palju elust, kõiki natuke intelligentsemaid ameeriklasi huvitab väga Eesti poliitiline olukord, nii et rääkisime Venemaa ja pagulaste teemal ka. 

MMMMMM see oli väga hea avokaadoga wrap, millest ma jõudsin ära süüa täpselt poole. 

See on Crysleri tehas, millest me mööda sõitsime. Meie sõit kestis natuke üle kolme tunni, sest ühel kiirteel oli tee-ehitus. 

Tegime ühe hädavajliku gaasi- ja pissipeatuse umbes tunnike enne Galesburgi. Galesburgi saabudes ei võtnud ma mitu tundi telefoni välja, et pilti teha. Siin oli nende kaks tütart ja kolm tütretütart ning Joyce'i ema, kes siin praegu elab ja me rääkisime juttu paar tundi, nende elust ja natuke ka minu elust. 

Minu uus voodi! Nende kogu alumine korrus on remondis, neil on hiiglaslik alumine korrus, kuhu tuleb 2 või 3 magamistuba, 2 WCd, lisaks köök ja igast asjad, no ütleme et Eesti normaalne elumaja on ka sama suur kui mitte väiksem kui nende tulevane alumine korrus. 

Siin ameerikas on üks asi terve nädal mind naljatanud. Vestlus on üldjuhul selline:

"Are you married?" - No

"Are you engaged?" - Nope.

"Well, you know, I have this really cool friend who has a son and would love to.."

Ja kui ma üritan väga viisakalt ära öelda ja selgitada, et ma tõesti ei ole huvitatud, siis nad ei kipu sellest välja tegemagi. Nad on "Oh it's nothing it would just be a fun thing to do.." Siiamaani olen suutnud tänu oma tihedale graafikule kõik plaanid juba eos canceldada, aga nüüd kui mul terve vaba nädal ees on ja juba kuulsin jutte kellegi pojast, kellel on dirtbike ning kindlasti ma tahaks sellega sõita.. 

Nagu ma aru sain, siis homme on plaanis mingil tädil, keda ma ei ole oma elus veel näinud, aga kes on vist ämmaemand (võibolla) viia mind lõunatama ja shoppama. Kuhu ja mida, sellest ma aru ei saanud. Aga kuna minu shoping on piirnenud Targetis 2x käimisega siis why not. Õhtusöögile lähen ma sinna samsase perre, kus ma 10 aastat tagasi nädalakese külas olin, nii et mul saab tõenäoliselt üsna piinlik olema, kuna suurt ma sellest perest ei mäleta.. Ma mäletan, et nende lastel oli zipline tagaaias ning et kõigil lastel olid elektrilised hambaharjad.. Aga rohkem ei midagi. Nagu ma aru olen saanud, siis igaks õhtuks on mind kuhugi juba kutsutud ja mina olen lahkelt kõigega nõus, samuti on siin varutud dr. Pepperit ja homme vist kavatsetakse varuda suurem varu sojapiima ning Rootbeeri, see saab olema lõbus.