GLS DAY 1, hommik

Nii, täna siis on esimene GLSi päev. Minu pere lahkus kodust juba kell seitse, mina aga pean alles 7.30 olema ühe Ameerika lipu all. Hommikul rääkisin natuke pererahvaga sellest, kuidas ma suur turismi- ja vaatlusobjekt siin West Dundees olen, kui eestlaste autot ootan ning nad olid väga hämmastunud ja jagasid soovitusi siia- ja sinnasuunas. Igatahes, meie kodus elab GLSi ajal üks mees veel, kuskil all korrusel on neil veel külalistetube, ta on pastor kuskilt teisest osariigist, aga oma suure unisusega ei suutnud ma ajus seda fikseerida, et kust ta täpselt on.

Muidu on blogspot täitsa tore blogikeskkond, ainuke miinus blogspoti-maci suhtluses on see, et kui ma impordin iPhones pilte sisse, siis vahepeal ei näita ta uusi pilte upload aknas ja ma pean arvutile restardi tegema. No õnneks võtab see aega umbes 10 sekundit :) Jep, vot nii kiire on mu arvuti. Üldse on ikka jube tore, et ma Maci ostsin, sest kõik inimesed siin muudkui oma iPadide ja iPad minidega ja iWatchide ja iMacidega eputavad, mul oleks tõesti olnud imelik oma 8-kilost HP sülearvutit lahti hakata võtma mõnel meetingul. Ok, ok, tegelt pole asi nii hull, olen kahel korral näinud ka muud - 1x Windows 8 peal jooksvat imeõhukest tabletit, millele oli klaviatuur külge monteeritud ning 1x ühte lenovot.. Ja minu pererahval pole ka Maci.

Aga tegin restardi ära, nii et pilte saab kah:

Nagu sin ikka kombeks, siis tahetakse meie kohvrisse lisakilosid tekitada juba enne, kui shopata saab. Olen siiamaani saanud - 2 DVDd, 2 raamatut, ühe töövihiku, ühe märkmiku, lugematu hulk tavalisi väljaprinte, 2 magnetit, paar kleepsu. Lisaks on pildil minu toiduvarud, mida ma toidupausidest alles olen jätnud, et igaks juhuks päeva jooksul ennast elavdada.

Minu tänane pagas hakkab nägema välja selline. Sellel aastal on GLSi töövihik A5 formaadis, mis on palju nunnum ja mõistlikum kui see, mis varasemalt Eestis näinud olen. Kompaktne, nunnu. Lisaks muidugi lifesaverid.

No täna (võibolla juba eile) oli köögis selline uuendus tehtud. Tsau Airin!

Kuna hommikul oli pererahvas kuskil kadunud natukseks ajaks ja ma otsisin oma hommikusööki ise, siis kasutasin ka võimalust teha sellisest asjast pilti :) No see on ameeriklaste klassika. Minu pere joob hommikukohvi kookosõli ja munavalgega, et saada proteiini ja olla tervislik. 

Nagu näha siis silmaalused on mustad ja uni on alles suur, aga tempo tempo tempo.

See on pereisa Jack!

Ma muidu mõtlesin välja täna ka, et kuidas lahedada ära suur hulk ameeriklaste probleeme:

1) vähendada konditsioneeri. Konditsioneer teeb silmad kuivaks, kurgu valusaks, nina vesiseks ja paneb selja valutama. Ometigi on igas ruumis alati jahe ning keegi õues ei suuda olla.

2) süüa normaalselt. Meie saame siin jube hästi süüa, aga nii kui kogemata libastud ja mõtled kusagil mujal süüa, siis võid samahästi arvestada sellega, et söögile järgnevad paar tundi oled sa kasutu kapsas, kes ei suuda ei kõndida ega mõelda, sest magu võtab kogu energia omale, et aru saada, mis saasta sa nüüd ta sisse toppisid ja kuidas seda võimalikult valutult läbi keha protsessida.

No vot, ma arvan, et ma kirjutan Obamale. 

Aga tegelikult võtan ma ette oma järgmise jalutuskäigu, lootes, et Kibuspuud täna mind õigel ajal üles korjavad.